08:08 15. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Трибуна в зале для пресс-конференций штаб-квартиры НАТО.

Aastapäev surnud ajuga - kas Venemaal on NATO erimeelsustest kasu

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Poliitika
lühendatud link
NATO tippkohtumine (26)
0 0

Emmanuel Macroni sõnutsi "ajusurmas" oleva Põhja-Atlandi liidu juhid arutavad põletavaid probleeme. Raske öelda, kas NATO 70. aastapäevale pühendatud tippkohtumisel on võimalik pidulikku meeleolu säilitada.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. Vastuolusid on kogunenud nii palju, et üritus hoitakse igaks juhuks uudishimulikest silmadest eemal – 30 kilomeetri kaugusel Londoni kesklinnast. Seda, kas aastapäev võib muutuda mälestusteenistuseks, uuris RIA Novosti.

Ajusurm seitsmendal elukümnendil

"The Grove Resort asub kolmesajal aakril maalilises Hertfordshire" maakonnas: see on paik esmaklassiliseks viietärniliseks puhkuseks." Nii reklaamitakse asutuse ametlikul veebisaidil 28 kilomeetri kaugusel Londoni kesklinnast asuvat hotelli, kuhu NATO juhid kogunevad.

Nende teenistuses on parimad spaakompleksid, golfiväljakud ja restoranid. Kuid suure tõenäosusega ei jää meelelahutuseks aega - on kuhjunud palju probleeme ja neid tuleb vähemalt arutada, isegi kui lahendamine mõeldamatuna näib.

"Euroopa seisab kuristiku äärel," ütles Prantsuse riigipea Emmanuel Macron hiljuti, märkides, et EL peaks kehtestama ennast mitte ainult majandusliku, vaid ka geopoliitilise jõuna, vastasel juhul "võime kaotada kontrolli oma saatuse üle".

Samuti kahtles ta NATO harta viiendas artiklis, mille kohaselt "relvastatud rünnakut ühele või mitmele liitlasriigile Euroopas või Põhja-Ameerikas peetakse rünnakuks kogu bloki vastu". 70 aasta jooksul on seda kohaldatud vaid ühel, küllaltki küsitaval korral – pärast 2001. aasta terrorirünnakut Ameerika Ühendriikide vastu.

Liitlased vaidlesid Macronile teravalt vastu: liit olla endiselt elujõuline. Sellest hoolimata saavad kõik aru, et raskusi on piisavalt.

"Tippkohtumine toimub juubeliaastal, kuid see mitte ainult ei aita tõsiseid erimeelsusi siluda, vaid vastupidi, need on võtnud väga terava vormi," ütles vestluses RIA Novostiga Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi Euroopa julgeolekuosakonna juhataja Dmitri Danilov.

Esitatud küsimused vajavad põhimõttelisi lahendusi. Viimasel NATO ministrite kohtumisel Brüsselis olid aga vastused Macroni märkustele üsnagi ebamäärased, ütles Danilov.

Mõeldamatu aastapäev

Intervjuus Suurbritannia väljaandele The Economist kritiseeris Macron ka Euroopa peamist atlandiülest partnerit – Ameerika Ühendriike.

Tema sõnul on liit olemas ainult tänu "viimase abinõu tagajale".

"Peame NATO tegelikkuse ümber hindama, pidades silmas USA pühendumust organisatsioonile," ütles ta.

"Viienda vabariigi" juht meenutas, kuidas Donald Trump eelmisel aastal tippkohtumise peaaegu nurjas, rünnates partnereid kaitsekulutuste-teemalise kriitikaga. Ja seejärel ähvardas ta organisatsioonist täielikult lahkuda.

USA meedia, viidates Pentagoni allikatele, teatas, et Trump kavatseb vähendada NATO eelarvesse tehtavaid sissemakseid 22 protsendilt 16 protsendile. Säästetud vahendid suunatakse väidetavalt Gruusia ja Ukraina abistamisele, mis on siiski bloki huvides.

Ja veel, Macroni sõnul on Trump esimene Ameerika riigipea, kes ei jaga "Euroopa projekti" ideed. Kõik see, rõhutas president, toimub ajal, mil Euroopa on vastamisi Hiina tõusuga, Venemaa ja Türgi autoritaarsuse kasvuga ning sisemiselt ebastabiilne.

Viis aastat tagasi oli kõik see mõeldamatu, kaebas Macron.

Ühtsus seatakse üha enam kahtluse alla ning liit kui julgeolekut tagav organisatsioon hääbub, selgitas RIA Novosti politoloogiadoktor, Peterburi Riikliku Ülikooli professor Natalja Jerjomina.

"Ühest küljest on NATO endiselt suurim sõjalis-poliitiline blokk maailmas, kuid organisatsioonis ristuvad paljud erinevad huvid," väidab ekspert.

"Kuni valitses üheselt mõistetav välispoliitiline ja geopoliitiline olukord, kahe ideoloogilise leeri vastandumine, oli liit ühtne, rahaliste ressurssidega ei olnud probleeme, Ameerika Ühendriigid käitusid vaieldamatu juhina."

Nüüdseks on kõik teistmoodi.

Türgi faktor

Tippkohtumise üks olulisi teemasid on Türgi. Türgi liider Recep Tayyip Erdogan vaid lisas õli tulle. Ta sinatas Champs Elysee peremeest ja seadis Pariisi tähtsuse organisatsioonis kahtluse alla.

"Ma ei tea, mis on Prantsusmaa roll NATO-s, kuid Türgi on alliansi jaoks väga oluline," ütles Erdogan, "Macron teatas NATO "ajusurmast". Kallis Macron, kontrolli kõigepealt omaenda aju, sest selliseid avaldusi esitavad ainult need, kellel endil, nagu sinulgi, on aju surnud."

NATO-le pretensioone esitades pidas Macron muu hulgas silmas Ameerika vägede väljaviimist Süüria kirdeosast ja Washingtoni tegelikku loobumist piirkonnas asuvate kurdi liitlaste toetamisest. Sammus ei lepitud eelnevalt Euroopa partneritega kokku ja see avas tee Türgi vägede pealetungiks Süüria põhjaossa.

Ankara teatas vastuseks liitlaste katsetele Türgi armee tegevust takistada, et nad ei toeta kava kaitsta Poolat ja Baltimaad Venemaa eest enne, kui Türgil lubatakse kurdide vastaseid operatsioone läbi viia.

Lisaks on hästi teada, millist nördimust põhjustas Washingtonis liitlase otsus osta Ameerika patriootide asemel Vene õhutõrjesüsteem S-400.

Türgi on Dmitri Danilovi sõnul organisatsiooni oluliste lahkarvamuste sõlmpunktis. "Türklased avaldasid arvamust, et NATO peaks täitma oma missiooni ja tagama kollektiivse kaitse, pidades silmas kõigi liitlaste ja mitte ainult idatiiva julgeolekut," ütleb ta. Ankara on valmis blokeerima alliansi jõupingutused idapoolse suutlikkuse ja operatiivtegevuse tugevdamiseks.

"Olukord on väga tõsine, kuna probleeme on palju: suhted Venemaaga, Euroopa - USA - Türgi kolmnurk ning NATO põhimõtteline sõjaline planeerimine, arvestades, et Ankara on hädavajalik liitlane," lisas agentuuri vestluspartner, rõhutades, et pole selge, kuidas tekkinud sõlme lahti siduda.

Hiina, kosmos ja terrorism

Eeldatakse, et Põhja-Atlandi alliansi liikmesriikide juhid määratlevad kosmose uue operatsioonidepiirkonnana.

See ei puuduta mitte ainult sõjalis-tehnilist valdkonda. Danilov täpsustab, et kosmosesüsteeme pakuvad NATO-le nüüd ja ka tulevikus Ameerika Ühendriigid.

"Tõsiste atlandiüleste vastuolude taustal tähendaks ülalmainitud otsuse vastuvõtmine Euroopa jaoks tõenäoliselt veelgi suuremat sõltuvust Washingtoni strateegiast," rõhutab ekspert.

Hiina tõus on strateegiline küsimus, mida samuti tähelepanuta ei jäeta. Pekingi tugevnev positsioon maailmaareenil teeb muret NATO riikidele mõlemal pool Atlandi ookeani.

Ameerika Ühendriigid lisasid ka Hiina peamiste julgeolekuohtude nimekirja ja EL määratles Hiina RV oma strateegilise ja majandusliku konkurendina.

Enne tippkohtumist tuletas end meelde ka rahvusvaheline terrorism. 29. novembril suri Londoni sillal noaga relvastatud äärmuslase käe läbi kaks Cambridge"i ülikooli lõpetanut.

Kahekümne kaheksa-aastane ründaja oli juba terrorismis süüdi mõistetud, kuid ta vabastati aasta tagasi ennetähtaegselt.

Näib, et nii tõsise ohu vastu võiks konsolideeruda. Jõupingutuste ühendamist takistab aga ideoloogiline vastasseis Moskvaga, märgib Natalia Jerjomina.

Venemaad peetakse endiselt ohuks

"Just Venemaa võitleb tõhusalt islamiradikalismi vastu, eriti Süürias. Tahes-tahtmata tuleb teha koostööd ohtu kujutava riigiga," jätkab agentuuri vestluspartner. NATO-t ümbritsev ideoloogiline raamistik on siin tõsiseks takistuseks.

Lisaks on ka allianss ise eripalgelisemaks muutunud. "Liit hõlmab endiste sotsialismimaade leeri oma ajaloolise kogemusega, mis on Lääne-Euroopa ideoloogiaga suuresti vastuolus," osutab Jerjomina. Sellised riigid kipuvad tegema tihedamat koostööd Washingtoniga, samal ajal kui Euroopa juhid tahavad julgeoleku vallas suuremat iseseisvust.

Dmitri Danilov nõustub selle seisukohaga. "Ideoloogia ei võimalda muuta arvamust Venemaast kui ohust, sest otsus peaks olema ühehäälne, sealhulgas ka praktilise koostöö seisukohast lähtudes," usub ta.

Ekspert meenutab: viimasel tippkohtumisel nõudis Ameerika president, et NATO kui organisatsioon tervikuna terrorismivastase koalitsiooniga liituks. Ja nüüd räägib Prantsuse riigipea Venemaa ohuga liialdamisest.

On palju tõsisemaid väljakutseid – kasvõi seesama terrorismivastane võitlus, mis viimase paarikümne aasta jooksul kogu maailma muutnud on. Macroni sõnul on antud vallas Venemaad kaasamata praktiliselt võimatu ühiselt tegutseda.

Moskva jaoks on praegune olukord mitmetähenduslik. Ühest küljest soodustavad vastuolud venevastast hüsteeriat.

Teisest küljest, kui alliansil on probleeme, tähendab see, et mõneski piirkonnas on Venemaast saamas väga oluline partner, globaalpoliitika valdkonna peamine osapool.

Lugege lisaks:

Teema:
NATO tippkohtumine (26)

Samal teemal

"Pea peale pööratud" — ekspert selgitas, miks Venemaad on NATOle ohuks nimetatud
Tagid:
NATO tippkohtumine, Venemaa, USA, Euroopa Liit, NATO

Peamised teemad