14:35 19. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1108
  • RUB68.2495
Poliitika
lühendatud link
NATO idarindel (273)
11

Kommenteerides Eesti poliitikute ja NATO laimu väidetavalt eksisteeriva "Vene ohu" kohta tuletas Venemaa saatkond meelde, et lahingraketti ei kaotanud Eesti taevasse sugugi mitte Venemaa hävituslennuk.

TALLINN, 6. detsember — Sputnik. Kaotatud lahingrakett ja NATO sõjatehnikaga seotud avariid — Venemaa saatkond Tallinnas kutsub üles järele mõtlema, missuguse signaali NATO oma tegudega tegelikult Eestile saadab.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on teatanud, et oma kohalolekuga Baltimaades ja Poolas saadab allianss Venemaale "üsna võimsa signaali". Seda avaldust kommenteerides pidas Venemaa saatkond Tallinnas vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, missuguseid signaale saadab NATO Eestile endale.

Eriti tuletas diplomaatiline esindus meelde vahejuhtumit Eesti kohal taevas kaduma läinud õhk-õhk-tüüpi lahingraketiga, mille 7. augustil 2018 lasi kogemata välja Hispaania lennuväe hävitaja. Nagu juurdluse käigus selgus, oli imekombel ohvriteta lõppenud vahejuhtumi põhjuseks piloodi viga. Välja lastud rakett aga jäigi leidmata.

"Muide, erilist kära selle ümber ei tehtud. See on arusaadav, sest jutt käis ju NATO liitlasest," märgib Venemaa saatkond.

Pole raske ette kujutada, missugune oleks olnud reaktsioon, kui midagi sarnast oleks Eesti piiri lähedal juhtunud Venemaa lennukiga, räägitakse teates. Diplomaatiline esindus tuletas meelde ka Eesti teedel sageli juhtunud liiklusõnnetusi, milles on osalenud NATO liitlaste sõjatehnika.

Sellega seoses tuletas Venemaa saatkond meelde president Vladimir Putini sõnu, kes novembris foorumil "Venemaa kutsub" esinedes ütles selge sõnaga, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata. Riigipea rõhutas, et "Vene oht" on nende väljamõeldis, kes tahavad kasu lõigata oma eelsalgarollist Venemaa-vastases võitluses, saada selle eest mingeid boonuseid ja eeliseid.

"Üsna olulisena näib tema tõdemus, et Euroopa suurriikide liidritele on see täiesti ilmselge," lisasid diplomaadid.

"Tahaks, et niisugused signaalid jõuaksid nende Eesti poliitikuteni, kes püüavad ohjeldamatult ekspluateerida näilise Vene agressiooni teesi. Võib-olla siis ei olekski vaja võõrväekontingente Eesti pinnal hoida ega kadunud rakette taga otsida," öeldi Venemaa saatkonnast kokkuvõtteks.

Venemaa saatkond Tallinnas
© Посольство России в Эстонии

Moskvas on korduvalt rõhutatud, et avaldused väidetava "Vene ohu" kohta on ohtlikud. Venemaa juhtkond ei lakka kinnitamast, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki, aga kõik avaldused võimaliku Vene "agressiooni" kohta on ainult ettekäändeks alliansi sõjalise kohaloleku suurendamiseks Venemaa külje all.

Seejuures on Venemaa välisminister Sergei Lavrov varem märkinud, et Balti regioonis ei ole ohte, mis õigustaksid selle militariseerimist. Tema sõnul ei ole Balti riigid pärast NATOsse astumist oma Venemaa-vastaseid avaldusi ja Venemaa-vastast poliitikat mõõdukamaks muutnud, vaid neist on tegelikult saanud ühed läänemaailma liidrid russofoobia osas.

Lugege lisaks:

Teema:
NATO idarindel (273)

Samal teemal

NATO idarindel
NATO tippkohtumine
Tagid:
poliitika, Venemaa, NATO, Eesti, Venemaa suursaatkond

Peamised teemad