01:48 29. Mai 2020
Kuula otse
  • USD1.1016
  • RUB77.9343
Poliitika
lühendatud link
12

Venemaa astumine NATO-sse võib muuta alliansi Vladivostokist Lissabonini ulatuvaks julgeolekuorganisatsiooniks, luua väljavaated uuteks läbirääkimisteks tuumadesarmeerimise üle ja arendada kolmepoolset dialoogi Wahingtoni, Moskva ja Pekingi vahel.

TALLINN, 7. detsember — Sputnik. Sellise arvamuse pakkus välja Saksamaa väljaanne Handelsblatt. Artikli autorite sõnul tuleks Donald Trumpil kutsuda Venemaa Põhja-Atlandi alliansi liikmeks. USA presidendil on tekkinud võimalus välja töötada niisugune idapoliitika, mis suudab avada Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhetes uue peatüki ja luua Venemaa osalusel üleilmse rahuliidu.

See võimaldab Washingtonil ja Moskval käivitada ülemaailmses julgeolekusüsteemis tasakaalu ümberjaotuse. Värske alliansi loomine tugevdab NATO-t, kuna Moskva lakkab seda liitu vaenlaseks pidamast ning alliansist saab Euroopa julgeoleku tagaja.

Väljaanne usub, et säärase poliitika tõhususe nimel vajab Trump niinimetatud Normandia formaadis julget diplomaatiat. Kusjuures kohustuslikuks tingimuseks peab olema Minski kokkulepete täitmine.

Artikli autorid täpsustavad, et NATO leping peab sätestama möönduse, mis lubab USA-l, Venemaal ja Euroopa riikidel evida Euroopast väljapoole jäävates julgeolekuküsimustes erinevaid arvamusi. Nenditakse, et Brüssel võiks küll jääda uue alliansi pealinnaks, kuid teise peakorteri võiks sisse seada Venemaal.

Täies mahus saate artiklik lugeda veebilehel InoSMI.

NATO oma seitsmekümnendaks aastapäevaks on jõudnud ilmsete kriisi märkideni. Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, toimus NATO tippkohtumine, mis oli pühendatud Põhja-Atlandi alliansi asutamise 70. aastapäevale, 3.–4. detsembril 2019 Londonis.

Kohtumisest võtsid osa alliansi 29 liikmesriigi ja Põhja-Makedoonia esindajad, põhiküsimustena arutati organisatsiooni tulevikku ja edasisi suhteid Venemaaga.

Venemaa sõjandusekspert, ajakirja Natsionalnaja Oborona peatoimetaja Igor Korottšenko võttis lühidalt kokku NATO Londoni tippkohtumise tulemused.

Põhja-Atlandi allianss elab läbi kriisi ja eelkõige ideoloogilist, mistõttu Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnad selle kohta, et NATO aju on surnud, illustreerivad kogu olukorda väga selgelt, arvab Korottšenko.

"Mulle tundub, et ainus asi, mis neid ühendas, olid Venemaa-vastased avaldused ja arusaam sellest, et tuleb tingimata kokku tulla, sest juubel on ikkagi juubel," ütles ekspert.

Lugege lisaks: 

Samal teemal

NATO idarindel
NATO tippkohtumine
Tagid:
poliitika, USA, Venemaa, NATO

Peamised teemad