17:14 25. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1035
  • RUB68.1692
Poliitika
lühendatud link
Krimm Venemaa koosseisus (98)
21

Eesti poliitikud on sedavõrd ustavad USA-le, et üritavad olla suuremad ameeriklased kui ameeriklased ise. See avaldub muuhulgas nende hüsteerias seoses Krimmi sillaga, leiab Venemaa regionaalprobleemide instituudi peadirektor Dmitri Žuravljov.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu nimetas raudteeliikluse alustamist Krimmi sillal "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rängaks rikkumiseks". Ekspert Dmitri Žuravljov avaldas oma arvamust taristurajatise kasutuselevõtusse sedavõrd hüsteerilise suhtumise põhjuste kohta.

Дмитрий Журавлев, генеральный директор Института региональных проблем, кандидат политических наук
© Sputnik /
Dmitri Žuravljov

Sputnik Latvijale antud kommentaaris märkis ta, et siin on tegemist kahe põhjusega. Esiteks toetavad Baltimaad, sealhulgas Eesti, igati oma ookeanitagust liitlast USA-d. Jämedalt öeldes peavad Balti vabariigid isegi nn Normandia formaati lihtsalt sellepärast kõlbmatuks, et selles formaadis kohtumised toimuvad ilma Washingtoni osavõtuta.

Teiseks, jätkas ekspert, on Baltimaad end ise kohutava "Vene ohuga" hirmutanud. Nende vaatevinklist on Ukrainas toimunu ja Vene Krimm seda ohtu ainult kinnitanud.

Üle Krimmi silla Peterburist Sevastopolisse sõitnud esimene reisirong Tavria
© Sputnik / Виталий Тимкив

"Ja nüüd kardavad nad iseennast ning see hirm väljendubki niisuguste avalduste kujul," arvan Žuravljov.

Samas paneb teda imestama Eesti poole püüd korraga kahel toolil istuda. Ühest küljest üritab Eesti hoida häid majandussuhteid Venemaaga. Ja kui president Kersti Kaljulaid aprillis Moskvas käis, ei tõstatanud ta küsimust Venemaa Krimmi kohta, meenutas ekspert. Teisest küljest aga kõlavad sedasorti avaldused, nagu lausus minister Reinsalu.

"See kurvastab, sest Eesti on imeilus maa ja me leiaksime palju kokkupuutepunkte ning koostöövõimalusi. Aga paraku kutsub seesama poliitiline hüsteeria ja püüd olla ameeriklastest endist veel suuremad ameeriklased esile just selliseid juhtumeid," sõnas Dmitri Žuravljov kokkuvõtteks.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Venemaa president Vladimir Putin avas ametlikult reisirongiliikluse üle Krimmi silla. Samas on kaubaveod on plaanis käivitada 1. juulist 2020. aastal.

© Sputnik /
Путин проехал по новому мосту

Esimene nimeline rong "Tauria" väljus esmaspäeval, 23. detsembril kell 14:00 Peterburi Moskva jaamast Sevastoopoli. Selle 17 vagunit mahutavad korraga rohkem kui 600 reisijat. Moskvast Simferoopoli ja tagasi hakkavad alates 24. detsembrist sõitma neli kahekorruselist rongi kupee- ja SV-vagunitega.

Kelle oma on Krimm

16. märtsil 2019 täitus viis aastat Krimmi rahvahääletusest, mille tulemusena sai Krimm Venemaa Föderatsiooni lahutamatuks osaks. Teadaolevalt pooldas 96,77% Krimmi Vabariigi valijatest ja 95,6% Sevastoopoli elanikest poolsaare taasühinemist Venemaaga.

Ukraina ja Lääneriigid keeldusid Krimmi rahva tahte legitiimsuse tunnustamisest. Venemaa juhtkond omakorda on korduvalt teatanud, et rahvahääletus toimus täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega ning pole mingit põhjust jätkata vaidlust poolsaare kuuluvuse teemal.

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul ei ole Venemaa Föderatsiooni jaoks "Krimmi küsimust" - see on igaveseks suletud.

Lugege lisaks:

Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Tagid:
rongiliiklus, poliitika, hüsteeria, Venemaa, Eesti, Krimm

Peamised teemad