16:04 25. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1035
  • RUB68.1692
Poliitika
lühendatud link
40

Uue aasta eel rääkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma eelseisva aasta välispoliitilistest ootustest, millest sõltub rahvusvahelise olukorra areng, samuti sellest, kas Moskva kavatseb G8 formaadi juurde naasta.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. RIA Novostile antud intervjuus selgitas ta ühtlasi, kas ründerelvastuse vähendamise lepingu pikendamiseks on mingid tähtajad – tegu on kahe suurima tuumariigi viimase raketipotentsiaali piirava vahendiga – ning jagas oma nägemust olukorrast Nord Stream-2 gaasitoru ehitamisel ja USA sanktsioonidest antud projekti osapoolte vastu.

Kas Venemaa naasmine G8 gruppi on järgmisel aastal realistlik? Kas teie hiljutisel kohtumisel Donald Trumpiga arutati seda küsimust? Kas USA president edastas Vladimir Putinile kutse USA tippkohtumisele? Millised on tuleva aasta ootused välispoliitikas, sealhulgas USA suunal?

Kasutagem ikka õigeid termineid. Venemaa ei väljunud "G-8-st". Lubage mul teile meelde tuletada, et pärast 2014. aasta alguses Ukrainas toimunud riigipööret keeldusid rühma ülejäänud seitse liiget Venemaa eesistumise perioodi üritustel osalemast. Teisisõnu, formaadi hülgas ülejäänud seitsmik. Nagu märkis president Putin, "kui meie partnerid tahavad meie juurde tulla, siis oleme rõõmsad." Lisan, et võime neid vastu võtta Moskvas, Peterburis, Sotšis või näiteks Jaltas.

Üldiselt aga pole Venemaal ei stiimuleid ega soovi "G-8" formaati taastada. Minu Ameerika Ühendriikide visiidi ajal seda teemat ei arutatud ja see pole ka praegu Vene-Ameerika suhete päevakorras.

Külma sõja ajal loodud "Suur seitsmik" ei vasta enam tänapäevasele reaalsusele, peamiselt seetõttu, et selle töös ei osale maailma uued keskused. Ja ilma nendepoolse panuseta on lihtsalt võimatu meie aja paljude väljakutsete ja ohtudega tõhusalt toime tulla.

Pole juhus, et täna toimub just G20 raamistikus paljude võtmeküsimuste edukas arutelu mitte ainult maailma majanduse, vaid ka globaalpoliitika vallas. Lisaks G20-le osaleb Venemaa aktiivselt ka selliste uut tüüpi ühingute töös, nagu näiteks BRICS ja SCO, kus otsuseid mitte ei suruta peale, vaid võetakse vastu tasakaalustatud konsensuse alusel. Nendest mitmepoolsetest struktuuridest on juba kujunenud õiglasema ja demokraatlikuma mitmepooluselise maailmakorra arhitektuuri olulised tugisambad.

Järgmise aasta prognoosi pole lihtne teha. Palju sõltub lääne partnerite, eeskätt Washingtoni valmisolekust loobuda väljapressimismeetoditest, survest, ühepoolsetest sanktsioonidest, hakata järgima rahvusvahelist seadust ja asuda meie aja paljude sõlmede efektiivse lahtiharutamise nimel vastastikku lugupidava dialoogi teele.

Venemaa omalt poolt jätkab panustamist maailma ühendavate põhimõtete tugevdamisse, globaalse ja piirkondliku julgeoleku säilitamisse kõigis mõõtmetes ning arvukatest kriisidest ja konfliktidest jätkusuutlikust poliitilisest ja diplomaatilisest ülesaamisest, olgu see siis Süürias või naabermaal Ukrainas.

Sel eesmärgil kasutame oma liikmelisuse potentsiaali sellistes ülemaailmsetes valitsemisstruktuurides nagu ÜRO ja G20, samuti võimalusi meie eesistumise ajal BRICS-is ja SCO-s.

Vaatleme Venemaa-Ameerika dialoogi väljavaateid realistlikult, eriti USA keeruka sisepoliitilise olukorra ja eelseisvate presidendivalimiste taustal. Washingtoni hiljutised ebasõbralikud sammud on selle selgeks tõestuseks. Omalt poolt jätkame kõigi vajalike meetmete rakendamist, et tagada oma turvalisus, Venemaa kodanike ja ettevõtete huvid ning reageerida agressiivsetele rünnakutele adekvaatselt. Pealegi ei taotle me vastandumist. Oleme avatud leidma ühiselt lahendusi meie riikide ja kogu maailma olulistele probleemidele.

Meie ettepanekud koostöö korraldamiseks erinevates valdkondades jäävad kehtima. Paljusid neist saab lähitulevikus rakendada - näiteks Ettevõtluse nõuande- ja ekspertnõukogude tegevuse käivitamine, nagu presidendid kokku leppisid.

Meie teiste ettepanekute hulgas on ka kirjalike garantiide vahetamine vastastikustesse siseasjadesse sekkumata jätmise kohta, küberjulgeoleku küsimust käsitleva dialoogi alustamine, ühisavaldus tuumasõja vastuvõetamatuse kohta, START-lepingu pikendamine, lähi- ja keskmaarakettide kasutuselevõtu moratooriumi kehtestamine ja muud sammud strateegilise stabiilsuse tugevdamiseks. Muidugi hindame edaspidi Washingtoni kavatsusi üksnes nende reaalsete sammude põhjal.

Kas START-3 pikendamiseks on mingeid piirtähtaegu? Kui lepingut pole võimalik pikendada, kas Venemaa alustab viivitamatult täiendavate strateegiliste relvade väljatöötamist ja kasutuselevõttu või on moratoorium sarnane sellele, mis pakuti välja pärast INF-i lepingu kokkuvarisemist?

Venemaa president on selgelt sõnastanud Venemaa lähenemisviisi START-lepingu väljavaadetele. Me pooldame selle pikendamist ilma eeltingimusteta. Tähtaegade osas ütles Vladimir Putin, et Venemaa on valmis lepingut pikendama "kohe, võimalikult kiiresti, kasvõi enne käesoleva aasta lõppu".

Pikendamise tähtaegu pole, kuid protsess tuleb lõpule viia enne leppe katkemist 5. veebruaril 2021. See hõlmab mitte ainult kokkuleppe saavutamist ameeriklastega, vaid ka teatud protseduuride läbiviimist föderaalses assamblees, kuna protsess tähendab ka 28. jaanuari 2011. vastuvõetud föderaalseaduse nr 1 (START-i ratifitseerimine) muutmist. Nii et aega pole just palju jäänud.

Venemaa peab asjakohaseks säilitada lepperežiim, mis on viimane rahvusvaheline õigusakt, piiramaks kahe suurima tuumariigi tuumarakettide potentsiaali ning andmaks antud valdkonnale etteaimatava ja kontrollitava iseloomu. Lisaks annaks kokkuleppe pikendamine ka ajalist kasu, mis oleks vajalik uute relvade ja sõjatehnoloogiate kontrollimise võimalike vormide ja meetodite kaalumiseks.

USA pole oma seisukohta START-lepingu pikendamises veel selgitanud. Sellegipoolest on minu arvates muudest stsenaariumidest rääkimine ennatlik.

Aasta lõppu tähistas järjekordne Nord Stream 2 vastaste aktiveerumine. Kas on oht, et projekt nurjatakse? Kas lääne partnerite ebastabiilse positsiooni tõttu pole Venemaal aeg turge mitmekesistada – süsivesinike eksporti radikaalselt ümber korraldada? Kas Euroopa kõige lootustandvamaks asendajaks peetakse Hiinat?

Gaasitoru Nord Stream 2 ehitamine on lõpule jõudmas, mistõttu on ka toimuva vastased aktiviseerinud projekti katkestamise katseid. Sanktsioonide lisamine kaitsekulutusi käsitlevasse USA seadusesse 2020. aastal on tegelikult jultunud ja küüniline sekkumine Euroopa ettevõtlusse. Mõni USA senaator on ehituses osalevate ettevõtete juhtkonda otseselt ähvardanud. Nende eesmärgiks pole muidugi mure Euroopa energiajulgeoleku pärast, mida Nord Stream 2 tugevdab, vaid Ameerika vedelgaasi surumine Euroopa turule. See on ilmekas näide kõlvatust konkurentsist ja energiasektori politiseerimisest.

Oleme kindlad, et hoolimata jätkuvast survest ehitatakse Nord Stream 2 gaasijuhe valmis. Euroopa on täiendava ekspordimarsruudi loomise eelistest teadlik, kuigi kahjuks on riike, kes on valmis tegutsema meretaguste kuraatorite heaolu nimel omaenda energiajulgeoleku ja oma kodanike hüvede arvelt.

Euroopa gaasiturg on meie jaoks endiselt olulisim – aastane ekspordimaht sinna moodustab umbes 200 miljardit kuupmeetrit.

Samal ajal laiendame edukalt energiakoostööd Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, kus nõudlus süsivesinikuvarude järele jätkuvalt kasvab. Detsembri alguses pandi tööle ka Sila Sibiri gaasijuhe, mis tagab tulevikus jätkusuutlikud gaasitarned Hiinale mahus 38 miljardit kuupmeetrit aastas. Koos välispartneritega arendatakse välja Arktika ressursibaasi, sealhulgas "Jamal LNG" ja "Arctic LNG 2" projektide raames. Vene energiakandjate ekspordi tagamiseks Aasia-Vaikse ookeani riikidesse arendame Põhjaväila marsruudi transpordilogistikat.

Venemaa jätkab tööd süsivesinike tarnimise ekspordisihtkohtade mitmekesistamiseks.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Venemaa plaan B: kes ei karda sanktsioone ja Nord Stream 2 valmis ehitab
Tagid:
intervjuu, välisminister, Sergei Lavrov, Venemaa

Peamised teemad