03:04 19. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest

Pomerants: plastik on ressurss, mitte mereprügi

© Sputnik / Всеволод Тарасевич
Kinnisvara
lühendatud link
1510

Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest, mereprügist ja plastistrateegiast

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. „Merede prügistumine ja plastikureostus on reaalne probleem kogu maailmas. 2015. aastal toodeti 322 miljonit tonni plastikut ja vaid 14% sellest kasutati ära pärast esmakordset kasutamist — materjal jääb ju alles. Plastikjäädet jõuab ookeanidesse aastas hinnanguliselt 5-12 miljonit tonni," vahendab Keskkonnaministeerium Pomerantsi sõnu.

Iga aasta 22. märtsil tähistatakse Läänemere päeva, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tema sõnul selleks, et merede keskkonnaseisund oleks hea ning liigid säiliksid, on vaja korraldada maapealne elu selliselt, et meie kõigi tarbimise tagajärjed ei jõuaks jõgedesse, järvedesse ja meredesse. "Lahendus ei ole mereprügi kokku korjamine, vaid plastiku tarbimistsükli muutmine nii, et plastik on vajalik õiges kohas ja seejärel kogutakse kokku nii, et lõpp ei ole meri. Lahendus on maapealse plastitsükli korralduses," ütles Pomerants.

Hinnanguliselt pärineb 80% merre sattunud prügist maismaalt, kusjuures tänapäeval domineerib prügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata. 

Alla neelatud prügi võib põhjustada merelindude ja —loomade lämbumist, seedetrakti sattumisel nälgimist, kuna prügi on seedimatu ning loom ei saa kätte vajalikke toitaineid, muid füüsilisi traumasid ja keemilisi kahjustusi. Kahjulikud ained võivad ringiga jõuda tagasi ka inimeste toidulauale.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi. Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

"Siit ka oluline fookuse muutus — tegeleme ressursi väärtusliku kasutamisega mitte selle kasutamata jätmise tagajärje likvideerimisega. Plast on plast, sõltumata sellest, kas sellele on parajasti keegi kasutuse leidnud. Plast on ressurss. Vaadates, kui palju asju meie ümber tugineb plastile, on kasvav vajadus hoopis olemasoleva ressursi targale kokku kogumisele ja ärakasutamisele," ütles minister. 

Lisaks arutavad keskkonnaministrid selle üle, kuidas ellu viia Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi kliimamuutustega kohenemise osas. Pomerantsi sõnul on kliimamuutuste mõjudega kohanemine ülemaailmne väljakutse, millega tuleb kõikidel riikidel aktiivselt tegeleda ning võtmeteguriks on justnimelt riikidevaheline efektiivne koostöö.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrite mitteametlik kohtumine toimub 25.-26. aprillil Maltal.

Tagid:
plastikureostus, plastik, meri, prügi, kaitse, Keskkonnaministeerium, Marko Pomerants, Malta

Peamised teemad