03:49 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Ühistu Keemik. Pensionär Ljudmilla Blinova maatükk

Jõelähtme Vallavalitsus valmistas aiamaade rentnikele ebameeldiva üllatuse

© Sputnik / Илона Устинова
Kinnisvara
lühendatud link
13110

Jõelähtme Vallavalitsus otsustas juba nõukogude ajast juurviljaaedadeks rendile antud krundid oksjonile panna, jättes kauaaegsed rentnikud ostuhuviliste nimekirjas eelisostuõigusest ilma.

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik, Ilona Ustinova. Sajad Jõelähtme vallas aiamaad kasutada saanud krundirentnikud, tänu kellele kunagine soisest alast on saanud sobilik põllundusmaa ja ühtlasi ettevõtjate silmis ahvatlev kinnisvara, võivad oma investeeringutest ilma jääda.

Vallavalitsus otsustas lõpetada rendilepingu 22 ühistuga, kelle vahel krundid olid jaotatud, ja maa enampakkumisel müügile panna, keeldudes andmast praegustele rentnikele eelisostuõigust.

Sputnik Eesti võttis rentnike ja ühistute esindajatega ühendust, et kujunenud olukorras selgust saada.

Kelle arvelt kujunes soost müügikõlbulik maa

Pensionär Ljudmilla Blinova sai 1984. aastal toonase Iru soojuselektrijaama töölisena ettevõttelt tasuta, rendilepingu alusel kasutamiseks väikese maatüki. Kui Eesti Vabariigist sai iseseisev riik, hakati tolle maatüki eest kasseerima renditasu, mis praegusel hetkel on Blinova jaoks seitsmesaja ruutmeetri eest 49 eurot aastas.

Огородный участок Людмилы Блиновой, товарищество Keemik
© Sputnik / Илона Устинова
Ühistu Keemik. Pensionär Ljudmilla Blinova maatükk.

"Varem oli see maa-ala sisuliselt soon isegi pardid ujusid siin. Pikka aega tuli meil koos naabritega vett välja pumbata, said rajatud kaevud ja paigaldatud veevõtukraanid. Seejärel harisime maad, sillutasime teed, istutasime puid. Meie, esmased tulijad oleme panustanud rohkesti jõudu, raha ja oma hinge, aga kõik see tahetakse teistele ära anda, isegi kaalumata meid esimeses järjekorras," kurtis pensionär.

Ta selgitas, et lepingu kohaselt võib rentnik maad kasutada ainult põllumajandussaaduste kasvatamiseks, paigaldades krundile vaid ajutise hütikese. Ja ehkki enamikul ei ole elektritki, veedavad paljud Blinova sõnul oma aiamaadel kogu suve, sõites vaid haruharva linna tagasi.

"Me soovime ja oleme valmis need maad välja ostma. Ja tahame, et meile see võimalus antaks," ütles Blinova.

Mihhail Roždestvenski rentis nelja aasta eest ühistu Kadakas kaudu mahajäetud krundi vanade kuivanud puudega. Ja kuigi ta teeb seniajani heakorrastustöid, kannab maa juba saagi näol oma vilju. Ta märkis, et kevaditi on paljud krundid vee alla mattunud, seetõttu saab neid tegelikult kasutada alles mai lõpust kuni külmade saabumiseni. Sellegipoolest on ta valmis krundi välja ostma, ühendama elektrivõrgu ja kanalisatsiooniga.

Земельный участок в товариществе Kasekene
© Фото : из личного архива Любови Комаровой
Ühistu Keemik.

"Meie ühistu oli tegelikult kõige esimene, kes palkas advokaadi, andis asja kohtusse ja nõuab õiglust," ütles Roždestvenski.

Rentnikud on valmis rahalisteks lisaväljaminekuteks

Ühistu Keemik esimees Arnold Gaav lausus, et 2010. aastal sõlmiti ühistu ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel viieaastase tähtajaga rendileping koos selle edaspidise automaatse pikenemisega, kui emb-kumb osapool ei taha seda katkestada.

Договор об аренде земельного участка в волости Йыэляхтм
© Фото : из личного архива Любови Комаровой
2010. aastal sõlmiti ühistu ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel viieaastase tähtajaga rendileping.

Möödunud aasta lõpul teavitas vallavalitsus rentnikke lepingu lõpetamisest 2020. aasta 1. aprillist, misjärel maatükid pannakse oksjonile.

"Senimaani veel kehtivas lepingus on punkt, mis ütleb, et meil on selle maa suhtes eelisostuõigus. Aga samas ajal jääme me sellest ilma sestpeale, mil leping on lõppenud ning seega on meil ükskõik millise ettevõtte või eraisikuga samaväärsed õigused," selgitas Gaav.

Ta lisas, et 2017. aastal värvati mõnede ühistute poolt firma, kes hindas antud maa kasutuskõlblikuks ainult põllumajandusmaana, väärtusega 27 senti ruutmeetri eest.

"Me oleme juba valmis tõstma selle hinna kümnekordseks. Ja tellime isegi omal kulul detailplaneeringu, sest vallavalitsuses öeldi meile, et neil selleks vahendeid ei ole," ütles esimees.

Antud hetkel tegelevad juristid tema sõnul kruntide praeguste omanike poolt väljaostmise küsimusega.

Seaduse raames, inimestest mööda minnes

Erinevalt oma ametivendadest otsustas ühistu Kasekene esimees Aleksandr Maglõš juristi mitte värvata, baid katsuda küsimus Jõelähtme Vallavalitsuse esindajatega ise ära lahendada.

"Minu kui esimehe ülesandeks on viia nendeni iga memmekese valu, Me ei kavatse asja kohtusse anda, vaid tahame läbirääkimiste teel konsensusele jõuda," väitis Maglõš.

Председатель товарищества Kasekene Александр Маглыш
© Sputnik / Илона Устинова
Ühistu Kasekene esimees Aleksandr Maglõš.

Tema ühistus on kokku 159 krunti, mille rentnikud tahavad jube üle 10 aasta oma maalapikese välja osta. Ning mõned inimesed on ülepea sunnitud elama oma krundil aastaringselt, kuna muud vara neil ei ole ja minna pole kuhugi – nõnda on saatus kujunenud.

"Vallavolikogu käitub meiega inetult, kuna tahab korraldada oksjoni pärast rendilepingu lõppemist, jättes meid seeläbi ilma maa eelisostuõigusest. Tekib küsimus: miks nad seda teevad?" on esimees nördinud.

Земельный участок в товариществе Kasekene
© Sputnik / Илона Устинова
Ühistu Kasekene.

Maglõš märkis, et seaduse vaatevinklist on Jõelähtme Vallavalitsus talitanud laitmatult, teavitades rentnikke lepingu lõpetamisest 15 kuud ette. Ent ta loodab, et rentnike soove võetakse siiski kuulda ja neile tullakse vastu.

Tema sõnul püüab Maardu linnapea Vladimir Arhipov ühistuid probleemi lahendamisel aidata.

Maardu võiv värskest õhust ilma jääda

Maardu linnapea Vladimir Arhipov lausus Sputnik Eestile antud kommentaaris, et Jõelähtme Vallavalitsus põhjendab langetatud otsust tegutsemisena oma valijate huvides, kuna tehinguga teenitav raha suunatakse koolimajade ja teiste sotsiaalrajatiste remondiks, Oksjoni korraldamist, kus kõik selles osalejad on võrdsed, peab vallavalitsus kõige õigemaks variandiks

"Mulle teadaolevalt on aiapidajad pakkunud vägagi head hinda, vald saaks nende kruntide eest ühtekokku kolm miljonit eurot. Kõige ebameeldivam on see, et rentnikud eelisostuõigusest ilma jäeti. Inimesed, kes on neid krunte üle neljakümne aasta harinud, väärivad seda, et sinna paigale jääda," ütles Arhipov.

Ta märkis, et veel aasta tagasi lubas Jõelähtme Vallavalitsus pikendada rendilepingu kehtivust lähimaks 5–8 aastaks. Aga see oli pelgalt suusõnaline kokkulepe ja läinud aasta lõpul langetati otsus oksjoni korraldamiseks, mida saab kuni 3. veebruarini kohtulikult vaidlustada.

Мэр города Маарду Владимир Архипов
© Sputnik / Юлия Калинина
Maardu linnapea Vladimir Arhipov.

Vladimir Arhipov leiab, et need maatükid peavad jääma praeguste rentnike kätte, kuna tegemist on vahetult Maardu juurde kuuluvate aladega, mis on omal kombel linna kopsudeks. Linna teises servas asuvad naftavaadid ja tööstusettevõtted, seega võib mingisuguste tootmisrajatiste lisaks-ehitamine Maardu värskest õhust ilma jätta.

"Pinnase all on graniit, mis on riigi strateegiliseks varuks, ja ülim, mida seal saab ehitada, on angaaride või ladude tüüpi rajatised. Põhiterritooriumil on elamute ehitamine keelatud," märkis Arhipov.

Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad keeldusid oma otsust uudisteportaalile Sputnik Eesti kommenteerimast.

Tagid:
oksjon, maatükk, Maardu, vallavalitsus

Peamised teemad