02:52 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
Rahvusvahelised sõjalised õppused  Summer Shield XIV Lätis

Milleks venelastele Tallinn? Venemaale tutvustati Balti riikide tulevikku

Sputnik
Relvastus
lühendatud link
Sputnik Eesti pressikeskus (43)
33622

Venemaa teadlased Nikolai Meževitš ja Aleksandr Djukov uurisid põhjalikult Balti regiooni militariseerimist. Uuringu tulemusi ja järeldusi tutvustati Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud Tallinn-Moskva videosillal.

TALLINN, 10. september — Sputnik, Svetlana Burceva. Venemaa teadlased esitlesid Sputnik Eesti pressikeskuses teisipäeval, 10. septembril raportit "Venemaa ja Balti riigid: turvastsenaariumid poliitilise pinge kontekstis" ("Россия и Прибалтика: сценарии безопасности в условиях политической напряженности"). Selle autorid, Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš ja Ajaloolise mälu fondi direktor, Venemaa Teaduste Akadeemia Venemaa ajalooinstituudi teadur Aleksander Djukov analüüsisid Baltimaade militariseerimisprotsessi alates nende taasiseseisvumisest 1991. aastal.

NATO ei täida Vene Föderatsiooniga sõlmitud lepingut

Meževitš ja Djukov on veendunud, et Läänemere piirkonda peeti pärast Nõukogude Liidu lagunemist pikka aega territooriumiks, kus peaksid valitsema suhteline heaolu ja poliitiline stabiilsus, kuid nii objektiivsete kui subjektiivsete vastuolude kuhjumine viis piirkonna militariseerimiseni. 

Teadlased rõhutasid, et seejuures ei järgitud Poolas ja Baltimaades enam Venemaa ja NATO esindajate poolt 27. mail 1997 Pariisis allkirjastatud "Venemaa-NATO alusaktis" sisalduvaid vägede mittepaigutamise tingimusi. Lepingute järgimist imiteerides suurendab NATO järjekindlalt oma kohalolekut Läänemere kallastel. NATO üksuste paigutamine Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse õppuste läbiviimise varjus võimaldab vajadusel vägesid ja sõjatehnikat kiiresti ümber paigutada.

Kas Venemaale on tõesti Balti riike vaja

Nikolai Meževitš märkis, et hinnates Baltimaadesse kogunenud sõjatehnikat ja ohte, mis paratamatult toovad kaasa vastasseisu eskaleerumise Venemaa piiridel, tuleb mõista, et varustuse ja ohtude hulk praegu pole suur, kuid see näitab trendi. Ja roll, mille NATO on Läänemere riikidele tõelise sõjalise konflikti korral määranud, pole kadestamisväärne. 

Профессор Санкт-Петербургского государственного университета, президент Российской ассоциации прибалтийских исследований Николай Межевич
© Sputnik / Владимир Трефилов
Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš
"Sõltumata Moskva ja Washingtoni konflikti tagajärgedest, ei modelleerita neid kindlasti mitte Tallinnas, Riias ega Vilniuses. Nende riikide juhtkond ja poliitikud tegid kõik endast oleneva, et muuta need riigid garanteeritud tulemusega lahinguväljaks," ütles Nikolai Meževitš. 
Professor küsis, mida head, uut, ainulaadset ja tänapäevastes tingimustes ebaharilikku võiksid venelased saada Tallinnast, sealhulgas sõjalis-geograafilise asendi tähenduses.

"Täna on 21. Sajand, mitte Liivi sõja aeg," rõhutas Meževitš teadlikult ajalooperioode, et panna mõtlema Balti vabariikide ja Venemaa vahelise praeguse vastasseisu tõeliste põhjuste ja algatajate üle.

Foobiad on läinud, alanud on äri

Aleksander Djukov tuletas meelde, et kui Balti vabariigid lahkusid Nõukogude Liidust, siis lähtus avalikkus oma ajaloolistest hirmudest erinevate okupatsioonide ja sõltuvuste suhtes. Veelgi enam, nende vabariikide liitumisse NATOga suhtuti rahulikult - "las nad astuvad NATO-sse, siis tunnevad nad end kaitstuna, rahunevad maha ning nende ja Venemaa suhted normaliseeruvad". 

Директор фонда Историческая память, научный сотрудник Института российской истории Российской академии наук РАН Александр Дюков
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa Teaduste Akadeemia Vene ajaloo instituudi teadur ja Venemaa ajaloolise mälu fondi direktor Aleksandr Djukov
Djukovi sõnul tundus selline argument 15 aasta eest mõistlik - väikestel riikide puhul on tavaline, et nad end kellegi tiiva alla peidavad. Kuid pärast seda, kui Balti riigid ühinesid NATOga, demonstreerivad Eesti, Läti ja Leedu ametivõimud enda julgeoleku tagamise asemel näiliselt juba ajalukku läinud poliitika uut taset. Nüüd on nad võtnud kursi Venemaaga vastasseisu teravdamisele.

Djukov usub, et see poliitika on eranditult Balti vabariikide poliitilise eliidi sünnitis. Sel viisil otsivad nad nišši Euroopa üldises tööjaotuses ja näitavad oma kasulikkust.

"Ja ainult tänu Balti riikide poliitilise eliidi leitud nišile - vastasseisule Venemaaga - saavad Balti riigid säilitada oma staatuse NATO-s ja EL-is," on Djukov veendunud.

Võimalikud arengustsenaariumid Baltikumis

Raporti koostajate sõnul on lähitulevikus tõenäolisemad kolm stsenaariumi.

  • "Bresti rahu" (ei sõda ega rahu) stsenaarium eeldab piirkonna kontrollitud vastasseisu kontseptsiooni. Stsenaarium põhineb Soome ja Rootsi järkjärgulisel tõmbamisel sellesse vastasseisu. Selle tulemusel omistatakse neile kahele riigile NATO-ga assotsieerunud riigi staatus, misjärel võivad puhkeda kohalikud sõjalised konfliktid.
  • "Viimsepäeva sõja" stsenaarium eeldab kohalikku sõjalise konflikti puhkemist, mis võib olla kummagi poole provokatsiooni tagajärg.
  • Kolmas, "Helsingi 3" stsenaarium seisneb pikkade ja keeruliste, kuid potentsiaalselt tõhusate läbirääkimiste pidamises julgeoleku- ja usalduse suurendamise meetmete üle piirkonnas. Autorid märkisid, et sellist stsenaariumi lähitulevikus kahjuks realiseerida ei saa - selleks pole veel tingimusi. Analüüsi aluseks olid andmed relvade ja taktikaliste tegevuste kohta Baltikumis ja Poolas, samuti Soome ja Rootsi välispoliitika üksikasjad. 

Соседние приграничные города связаны мостом Дружбы
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Naabruses asuvaid piirilinnu Narvat ja Ivangorodi ühendab Sõpruse sild
"Sõjalis-poliitiline diskussioon NATO-s viitab sellele, et seal tegeldakse Venemaa kui globaalse poliitilise projekti destabiliseerimisega. Balti riigid pole muud kui mugav geograafiline punkt. Sellise projekti perspektiivid pole Venemaale selged, kuid on Balti riikide jaoks ilmsed," jõuavad raporti "Venemaa ja Baltikum: turvastsenaariumid poliitilise pinge kontekstis" autorid lõppjäreldusele.

Videosilla salvestust vene keeles saate järelvaadata siit: 

Lugege lisaks:

Teema:
Sputnik Eesti pressikeskus (43)

Samal teemal

NATO idarindel
Baltimaade NATO sõdurid on "jooksupoisid"
Surevad kui kukupaid - Läti endine president NATO sõduritest
NATO õppused: kas Balti riikidel poleks aeg "sektsioonides ringi vaadata"
Leedu sõjaväelastel käib kaitsekulutustest pea ringi: varsti tulevad kopterid
Tagid:
Venemaa, NATO, militariseerimine, sõjaline kontingent, Baltimaad, esitlus, Sputnik Eesti pressikeskus

Peamised teemad