14:23 15. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Tuumapomm B-61

Tuumasõja-simulatsiooni animatsioon ennustab Eestile hukku

CC0 / Wilson44691
Relvastus
lühendatud link
Relvastus (166)
21011

Princetoni ülikooli teadlaste loodud koomiks-animatsiooni vaatamine Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahelisest tuumakonfliktist on Baltimaade elanikke tugevasti vastunäidustatud.

TALLINN, 29. september — Sputnik, Aleksei Toom. Princetoni ülikooli teadlased on moodustamas sõjavastaste füüsikute kogukonda ja lõid visuaalse agitatsiooni eesmärgil Venemaa ja NATO vahelise relvastatud konflikti simulatsiooni. Teadlaste sõnul on tuumakatastroofi oht praegu suurem kui kunagi varem.

Jubedavõitu animasimulatsioonis "täiskasvanutele" ennustatakse autorite sõnul ekspertide arvutustele tuginedes Venemaa ja USA vaheliste tuumalöökide vahetamise stsenaariumi.

Muidugi alustavad "kurjad venelased", kes annavad löögi taktikaliste tuumarelvadega, et heidutada oma vastaseid Poola ja Saksamaa piiril asuvas USA sõjaväebaasis. Ameeriklased vastavad loomulikult Venemaa Kaliningradi enklaavi sõjaväebaaside hävitamisega ja siis algab tuumalöökide ahelreaktsioon eri tüüpi maal, merel ja õhus paiknevate rakettidega Euroopa linnade ja sõjaväebaaside ning pealetungivate vägede pihta.

"Pärast Euroopa hävitamist" järgneb löökide vahetus mandritevaheliste ballistiliste tuumarakettidega. Selle tagajärjeks on kohutav katastroof — enam kui 90 miljonit ohvrit (arvestamata radioaktiivse saaste tõttu hukkunud), Euroopa, USA ja Venemaa suurimate linnade ja tööstuskeskuste täielik hävitamine.

 Igal juhul on animatsiooni eesmärk vaatajaid hirmutada ja veenda neid relvastatud konflikti vältimatus ülekasvamises tuumasõjaks. Sõjaväeeksperdid nõustuvad ja rõhutavad "piiratud tuumakonflikti" võimatust.

Balti riikide elanikel palutakse mitte muretseda

Mis puudutab Balti riikide ja eriti Eesti saatust sellise tavarelvastusega peetava relvakonflikti ülekasvamisse täiemahuliseks tuumasõjaks, siis nende riikide elanike jaoks lõpeb "multifilm" peaaegu kohe, animatsiooni teisel ja hüpoteetilise sõja umbes 40 minutil. 

Kusjuures Balti vabariikide pihta ei anna tuumalöögi isegi mitte "kuri Venemaa" (kaardile ilmub ainult üks Vene tuumarelva plahvatuse tähis, arvatavasti Ämari lennubaasis), vaid ameeriklased. Ilmselt selleks, et Tallinn, Riia ja Vilnius ei langeks "vastiku vene agressori" kätte, aga võib-olla selleks, et hävitada nendesse hukule määratud NATO "äärealal" asuvatesse Baltimaadesse hüpoteetiliselt tunginud venelaste okupatsioonijõud.

Kogu austuse juures Princetoni teadlaste ennustuste ja nende kuulutatud õilsate eesmärkidele suhtes koondada sõjavastaste jõudude ridu enne ähvardavat tuumakonflikti, ei saa jätta märkimata Euroopa südames asuva NATO sõjaväebaasi pihta Venemaa ennetava taktikalise tuumalöögi andmise äärmiselt madalat tõenäosust.

Ja isegi mitte sellepärast, et nagu Moskva on korduvalt öelnud, ei hau ta kellegi vastu agressiivseid plaane ega kavatse esimesena tuumarelva kasutada, vaid kasutab neid alles siis kui rünnatakse riiki või seatakse paratamatult ohtu tema riiklus. Vaid seepärast, et tuumarünnak NATO baasile (isegi raketi- või droonide juhtimiskeskuse pihta) ei muuda jõudude tasakaalu venelaste kasuks - NATO ülekaal elavjõus ja relvastuses on liialt suur. 

Sputnik Eesti sõjaväeekspert ja sõjaväeluure analüütik erus Villem Rooda on korduvalt märkinud, et Baltimaad ei kujuta sõjalisest vaatepunktist Kolmanda (ja viimase) maailmasõja puhkedes Venemaa kindralitele erilist väärtust.

Nende hõivamine tähendaks ainult täiendavaid kaotusi ja ajakulu ning seetõttu oleks parim lahendus nendesse riikidesse NATO vägede paigutamise probleemile, mis ohustab Venemaa tööstuslikke ja ajaloolisi keskusi, tuumalöök. Kusjuures mitte üks, vaid selline hulk tuumalööke, mis tagaks rünnakuohu täieliku kõrvaldamise sellest suunast.

Briti teadlased kahtlevad ja panevad pahaks

Seega kustuks enamiku Baltimaade elanike eluküünal mitte 40–45 minutit pärast tuumakonflikti puhkemist, vaid Princetoni "multifilmi" autorite mõtte kohaselt juba 3–5 minuti pärast.

Füüsikute animafilm ilmus Princetoni ülikooli portaalis septembri alguses, kuid Euroopa väljaanded pöörasid sellele tähelepanu alles nüüd, kui võrdlesid Ameerika teadlaste arvutusi Euroopa kolleegide omadega.

Nii tsiteerib Briti The Independent Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi töötajat Sam Dudinit, kes märgib, et vastastikuse garanteeritud hävitamise stsenaarium, mida Princetoni teadlased uurisid, ei ole ilmselt võimalik, kuna alates 1950. aastast oli USA poliitika eesmärk vältida otsest tavarelvadega sõda Venemaaga.

Ka Moskva ei taha sõda NATO-ga, on Dudin kindel. Lisaks usub ta, et simulatsioonis ei võetud arvesse õhutõrjesüsteemide olemasolu Euroopas ning tuumarakettide olemasolu Suurbritannias ja Prantsusmaal. Briti ekspert pidas neid vigu järjekordseks ilminguks USA hoolimatusest oma Euroopa NATO liitlaste suhtes.

Sellest võib järeldada, et põhimõtteliselt ei kahtle Dudin ameeriklaste valmisolekus "vajatusel" anda tuumalöök Baltimaade ja ühtlasi Eestisse paigutatud Briti üksuste vastu, et " Venemaa rünnak peatada ".

Lugege lisaks:

Teema:
Relvastus (166)

Samal teemal

NATO haub Venemaa rakettidele "väärikat" vastust
Maailmas on ligikaudu 15 000 ühikut tuumarelva
Seaduseelnõu, mis keelaks Trumpil tuumarelva kasutamise
"Rahumeelne aatom" USA moodi — Trump tahaks kasutada orkaanidest jagusaamiseks tuumapomme
Poola on nõus koduse tuuma-Harmagedoni eest pealegi maksma
Tagid:
tuumalöök, hukkumine, Eesti, tuumasõda, teadlased, USA

Peamised teemad