03:50 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Sissepääs Adaži baasi.

BALTBATi vaim äratati varjusurmast — NATO vajab mehi

© Sputnik / Sergey Melkonov
Relvastus
lühendatud link
NATO idarindel (267)
6301

Lätis Ādaži sõjaväebaasis kirjutati alla dokumentidele peaaegu juba unustatud rahuvalveüksuse - Balti pataljoni - sertifitseerimisest NATO reageerimisjõududes osalemiseks.

TALLINN, 6. oktoober — Sputnik. Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelastest Balti pataljon (BALTBAT) saab nüüd osaleda NATO reageerimisjõudude (NRF — NATO Response Force) operatsioonidel, kus on esindatud alliansi liikmesriikide eliitüksused.

NRF moodustamise otsus võeti vastu NATO tippkohtumisel Prahas 2002. aastal. NATO reageerimisjõud on NATO riikide ühised kõrges lahinguvalmiduses formeeringud, mida saaks vajadusel nende alalisest dislokatsioonipaigast kiiresti operatsioonipiirkondadesse paigutada. NRFi koosseisus on maa-, mere- ja õhuväe ja eriüksusi.

Põhjus, miks BALTBATi sertifitseerimise vaikis maha lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumile ka NATO veebileht, võib peituda Balti pataljonis endas, täpsemalt selle kummalises staatuses.

Kuidas ja milleks loodi BALTBAT

Kolme Balti riigi sõjaväelasi rahuvalveoperatsioonides osalemiseks ühendava BALTBATi loomise idee sündis 1993. aasta veebruaris, kui Eesti, Läti ja Leedu territooriumil paiknesid veel Venemaa väed.

Balti riikide, Taani, Soome, Rootsi ja Norra kaitseministrite kohtumisel 3. juunil 1994 Rootsis Ojamaal Visbys allkirjastati memorandum Põhja- ja Baltimaade koostöö kohta Balti rahuvalvepataljoni moodustamisel. 8. veebruaril 1995 anti Ādaži baasis Baltimaade presidentide, kaitse- ja välisministrite juuresolekul Balti rahuvalvepataljoni komandörile üle lipp ja sellest päevast hakati arvestama BALTBATi ajalugu.

Iga Balti riik andis pataljoni koosseisu ühe 200-mehelise jalaväekompanii. Peale selle eksisteerisid BALTBATi juures toetusgrupp ja väljaõppemeeskond. Kokku teenis pataljonis 800 sõjaväelast. BALTBATile pandi mitu ülesannet, millest üks oli Balti riikide pataljoni tasemel jalaväeüksuse väljaõpe osalemiseks rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides.

Peale selle oli pataljoni ülesandeks stabiilsuse tagamine regioonis ning Eesti, Läti ja Leedu kaitseväeüksuste operatiivkoostöö tugevdamine lääneriikide kogemuste rakendamisel.

1998. aastal muutis üksus seoses sõjalise projekti ülesannete muutumisega oma tegevusprofiili ja formeerus ümber motoriseeritud kergjalaväeüksuseks eesmärgiga osaleda rahuvalveoperatsioonides. Väljaõppeprotsessis pandi rõhku erineva taseme staabiohvitseride väljaõppele ja ühtse Balti sõjalise doktriini loomisele.

Omandatud kogemus aitas Baltimaades luua väljaõppesüsteemi ja õppekeskused, mis valmistasid sõjaväelasi ja allüksusi ette osalemiseks rahvusvahelistes operatsioonides.

Suri, et sündida uuesti 

26. septembril 2003 lõpetas BALTBAT ametlikult oma tegevuse. Üheks BALTBATi likvideerimise põhjuseks sai Eesti, Läti ja Leedu peatne astumine NATOsse 2004. aastal. Pealegi nõudis pataljoni ülalpidamine ja arendamine NATOga lõimumiseks oluliselt ressursse, eriti personali. BALTBATi rahvuslike kontingentide sõdurid ja ohvitserid viidi üle teistesse Balti riikide allüksustesse ja staapidesse.

2010. aastal äratati BALTBATi projekt jälle ellu, kuid jäeti "aktiveerimata". Pataljon oleks nagu "eksisteerinud" ainult paberil. 2012. aastal otsustasid Baltimaade kaitseministrid luua BALTBAT NATO reageerimisjõududes osalemiseks. Memorandumile pataljoni formeerimise kohta kirjutati alla 18. märtsil 2014.

Alates 2017. aastast on "Venemaa heidutamise" ettekäändel Balti riikidesse paigutatud suured alliansi liikmesriikide väekontingendid. Seejuures on Moskvas korduvalt rõhutatud, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATOs hästi, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata, kuid taolist väidet kasutatakse lihtsalt ettekäändena, et paigutada Venemaa piiri lähedale rohkem tehnikat ja pataljone.

Lugege lisaks:

Teema:
NATO idarindel (267)

Samal teemal

Ekspert: Eesti sõdurid päästis surmast tundmatu Mali ohvitser
Balti militarismi tunnused: tundmatud droonid, huupi lendavad mürsud ja raketid
NATOst ei piisa, Baltimaad ja Poola peaksid looma ühise bloki Venemaa vastu — video
Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks
Tagid:
Läti, Adaži polügoon, NATO, pataljon, Baltimaad

Peamised teemad