03:47 21. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
 Kampaania jooksul tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Liiklus ei ole koht, kus püüda aega "tagasi võita"

© Фото :
Olukord teedel
lühendatud link
46 0 0

Eestis algab liiklusohutuskampaania "Võta aega, mitte elu". Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Möödunud aastal oli 26. hukkunuga liiklusõnnetuses üks põhilisi riskitegureid kiirus – selle ületamine või teeoludega mittearvestamine. Liiklus ei ole rallisõit, kus kiirust suurendades püütakse aega tagasi võita. Need mõned võidetud sekundid ei korva kunagi hävitatud või rikutud elusid. Õnnetuste tappev jõud tuleneb just sõidukiirusest.

Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

"Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg," selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo pressiteate vahendusel. "Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Liiklemine peaks lähtuma põhimõttest võtta aega, mitte elusid."

Isegi vähene kiiruseületamine on äärmiselt ohtlik. Seal, kus 50-ga sõitnud auto on ohtu märgates pidama saanud, liigub 60-ga sõitnud auto veel 43 km/h.

Selline kiirus võib saada saatuslikuks jalakäijale, ratturile ja mootorratturile.

Sel aastal on politseinikud kinni pidanud üle 13 500 kiiruseületaja, lisaks on automaatsed kiiruskaamerad fikseerinud selle aasta esimese kolme kuuga ligi 21 000 kiiruseületamist.

Eelmiste aastate kogemus näitab, et suviste teeolude ja ilusate ilmadega kipuvad inimesed gaasipedaali veel agaramalt vajutama.

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske>>

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul juhtuvad liiklusõnnetused erinevate asjaolude kokkulangemisel. Kiirusest sõltub aga see, kui rasked on liiklusõnnetuse tagajärjed.

"Kui kõik seisaks paigal, siis ei juhtuks ka ühtegi õnnetust. Maailm on aga mõeldud liikumiseks. Liigeldes õigel ja ohutul viisil, väheneks liikluses vigastatute ja surma saanud inimeste arv märkimisväärselt," toonitab politseikapten Sirle Loigo.

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske.

Hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko– või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab, teatas varem Sputnik Eesti.

Maanteeameti andmetel toimus 2018. aastal 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme või rohkem inimest.

Võrreldes 2017. aastaga hukkus 2018. aastal liikluses oluliselt rohkem inimesi ning hukkunute arv jäi sarnasele tasemele 2015. ja 2016. aastaga.

Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Võta aega, mitte elu" kestab 23. aprillist 20. maini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked ja pöördumatud võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame.

Tagid:
maanteeamet, Eesti, piirkiirus, kiirus, autoliiklus, liiklus

Peamised teemad