11:10 23. Oktoober 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Tsahkna: me peame täna mälestama neid, kes andsid elu vabaduse eest.

Eesti mälestas Maarjamäel Teise maailmasõja ohvreid

© Sputnik / Федор Левшин
Ühiskond
lühendatud link
28 0 0

Eesti tähistas pühapäeval Maarjamäe memoriaalis mälestamise ja leppimise päeva, et meenutada neid, kes surid Teise maailmasõja lahingutes sellega seotud repressioonides.

TALLINN, 8. mai — Sputnik. Valitsust esindanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna asetas Eesti rahva poolt pärjad kõikidele Maarjamäel asuvatele Teises maailmasõjas langenute hauatähistele. Tsahkna ütles oma kõnes, et paljud Eesti mehed võitlesid Teises maailmasõjas küll Eesti vabaduse eest, aga see ei olnud eestlaste sõda, sest keegi ei küsinud, kummal vaenupoolel nad sõdida tahaksid, teatab BNS.

"Me peame täna mälestama neid, kes andsid elu vabaduse eest, aga samas peame vaatama tulevikku, et sellised sündmused ei saaks enam korduda," ütles Tsahkna. "Maailmas käib jätkuvalt sõda. Sõda pole meist kunagi liiga kaugel. Jälgides seda, kuidas Putini režiimi propaganda üritab lõhestada maid ja rahvaid, on meie ülesanne öelda, et Eesti ei lase end enam uuesti kaasa rebida režiimide sobingutesse. Meil on kaitsetahe ja sirge selg ning me seisame Eesti eest, nagu seisid Eesti mehed teise maailmasõja ajal."

Tsahkna sõnul tuleb mõelda sellele hinnale, mida Eesti rahvas on pidanud maksma oma kannatuste eest.

"Me peame mäletama iga sõduri, iga pere lugu. Kõik need mehed ja naised olid kellegi lapsed, isad ja emad. Tänasel emadepäeval saame me aru mitte ainult neist meestest, kes võitlesid ja langesid, vaid ka selle tragöödia mõõtmatusest, mida tõid need ohvrid kaasa peredele," rääkis Tsahkna.

Avaldamaks austust kõikidele Teises maailmasõja ohvritele, panid kaitseväe kaplanid pühapäeval pärjad ka natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul ja punaarmeelaste hauatähisele kaitseväe kalmistul.

Liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad allkirjastasid 1945. aasta 7. mail Prantsusmaal Reimsis Saksamaa kapitulatsiooniakti, mis lõpetas sõjategevuse Euroopas 8. mail.

NSV Liit teatas, et tseremoonia Reimsis ei olnud omavahel kooskõlastatud ning siis otsustati Saksamaa kapituleerumine veel kord NSV Liidu nõudmisel alla kirjutada Berliini lähistel. Teine kapitulatsiooniaktile allakirjutamise tseremoonia toimus NSV Liidu aja järgi 1945. aasta 9. mail 43 minutit pärast südaööd ning Kesk-Euroopa aja järgi 8. mail kell 22.45.

ÜRO Peaassamblee võttis 2004. aasta 22. novembril vastu resolutsiooni Tteise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks.

Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele teises maailmasõjas elu kaotanutele. Eesti kandis Teises maailmasõjas ränki kaotusi ja on alates 2005. aastast 8. mail mälestanud kõiki, kes hukkusid Teise maailmasõja lahinguis või said surma sõjaaegsete okupatsioonivõimude repressioonide ja kuritegude tulemusel.

Enamik Euroopa riike mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail, kuid Itaalia, Belgia ja Holland teevad seda varem.

 

Peamised teemad