04:02 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Abikätt on tarvis ainult sel juhul, kui inimene teab kindlalt ja täpselt, et tema ise on linnukesega juhtunud õnnetuses süüdi.

Ornitoloog: märkasite üksildast linnupoega – minge mööda

© Flickr / Mark Turnauckas
Ühiskond
lühendatud link
7910

Suve saabudes võib linnatänavail aina sagedamini näha murul kössitavaid linnupoegi, kes pole õppinud veel õieti lendama ega kõndimagi. Sellist abitut sulekera nähes tekib paljudel tunne, et ilma inimese abita saab see linnupoeg paratamatult hukka.

TALLINN, 3. juuni — Sputnik. Parimal juhul lõpeb kõik abipalve-postitusega sotsiaalmeedias, halvemal juhul aga võtab asjatundmatu heategija linnupoja endale koju, kahtlustamata, et niiviisi jätab ta lapsukese oma vanematest ilma ja enamikul juhtudest saadab ta seeläbi kindlasse surma.

Nagu rääkis Eesti Sputnikule ornitoloog Aarne Tuule — asjatundmatu inimene lihtsalt ei mõista olukorda õigesti hinnata. Maapinnal kükitav üksildane linnupoeg näeb küll abitu välja, kuid tegelikult ei ole kõik sugugi nii, nagu paistab.

Ornitoloogi sõnul on need justnagu abitud linnukesed ainult pealtnäha lennuvõimetud tiivasirutajad. „Tiivasirutajateks" võib nimetada noorlinde, kes alles-alles hakkasid pesast välja lendama. Aga päriselt lennata need noorukid veel ei oska, seetõttu lõpevad nende esimesed tiivasirutused reeglina maandumisega murule või pesapuu alumistele okstele. Ja seal saavadki nad kaastundliku inimese „saagiks".

Parimate kavatsustega

Tihtilugu tarduvad tillukesed tiivasirutajad ohtu märgates paigale, seetõttu on neid hõlbus pihku võtta. Kuid seda ei tohiks küll ühelgi juhul teha — tegelikult, pealtnäha abitule olukorrale vaatamata ei vaja need linnupojad inimeselt mitte mingit abi. Lennata nad tõepoolest veel ei suuda ega oska ka endale iseseisvalt toitu hankida, kuid tasub meeles pidada, et isegi pesast välja lennates on linnupojad siiski veel oma vanemate hoole all. Ja linnukest enda juurde koju viies ei pruugi inimene aimatagi, et sel moel ta ju lahutab pojukese tema vanematest.

„Üldjuhul inimene lihtsalt ei märka, et linnupoja vanemad on kuskil läheduses, oodates vaid, kuni inimene eemaldub," nentis Tuule.

Kui aga linnupoeg ikkagi võhiku pihku satub, on ta reeglina hukule määratud. Putuktoidulisel linnul on ülimalt kiire ainevahetus. Teisisõnu, vähe sellest, et linnukese põhiline toiduratsioon peab koosnema vastsetest, röövikutest, ussidest ja kärbestest — linnupoeg peab saama süüa iga 40 minuti tagant. Et sellise linnukese elushoidmisega toime tulla, peab olema väga ennastsalgav inimene. Enamik neist, kes linnupoja koju enesega koju viivad, kas toidavad teda suure vaevaga või, suutmata vastutuskoormat välja kanatada, annavad ta asjatundlikumatesse kätesse. Näiteks loomaaeda.

Isegi kui õnnestub linnupoeg elus hoida, tasub meeles pidada, et vabasse loodusesse lasta teda enam ei tohi. Sest ta ei ole jõudnud oma vanematelt õppida kõike seda, mida oleks elujäämiseks vaja, nii et iseseisvaks eluks looduses ei ole selline lind absoluutselt suuteline. Vabaduses ootab teda õige varsti surm.

Parem on mööda minna

„Abikätt on tarvis ainult sel juhul, kui inimene teab kindlalt ja täpselt, et tema ise on linnukesega juhtunud õnnetuses süüdi," rõhutas Tuule.

Näiteks tõi ornitoloog ühe juhtumi oma elukogemusest. Pügades oma krundil kasvavate puude latvu, tabas ta kogemata linnupesa tibudega, kes seetõttu kukkusid pesast alla maha. Tuule pani pesa tagasi nii, nagu see seal oli, viis väljakukkunud pojad pesasse tagasi ja kattis kõik okstega. Tekinud olukorras oli inimene kindla peale süüdi, mis tähendab, et temal endal tuleb see võimalikult kiiresti heaks teha, selgitab ta. Muudel juhtudel aga on parem lihtsalt mööda mina.

Seetõttu, märgates puu all üksildast, silma järgi täiesti tervet linnupoega, ei maksa tõtata otsemaid kogu oma hingesuurust ilmutama. Jah, osa linnupoegi hukkub röövloomade lõugade vahel. Kuid see on eluslooduse loomulik osa, ja oma sekkumisega loomariigi seadustesse muudab inimese asju ainult hullemaks. Tasub meeles pidada, et kõik täiskasvanud linnud olid kunagi just samasugused tiivasirutajad, ja sellegipoolest tulid nad selle keerulise elujärguga ilma inimese abita toime.

 

Peamised teemad

  • Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda, illustreeriv foto

    Nagu selgub, elas maakera rahvastik tänavu üle inimkonna ajaloos teadaolevalt kõige palavama juulikuu. Euroopa ja USA ilmastikuteadlased on ühel meelel, et kõiki soojarekordeid kogu maailma ulatuses võib lugeda peaaegu terve Celsiuse kraadi võrra ületatuks.

    24
  • Листовка Партии реформ и флажок Эстонии

    Laupäeval erakonna suvepäevade kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas teha ettepaneku riigikogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks, et teha ettepanek avaldada peaminister Jüri Ratase valitsusele umbusaldust.

    58
  • Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev

    Kui palju lapsi istub uuel õppeaastal esimest korda koolipinki, millistes pealinna koolides tehakse remonti ja kas linn on valmis Ukrainast pärit koolilaste sissevooluks, rääkis Sputnik Eestile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

    36