10:01 21. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskumaEesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma

Inimesed ei kipu maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma

© Sputnik / Вадим Анцупов © FreeImages / Shaun W
1 / 2
Ühiskond
lühendatud link
2200

Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, kusjuures just vaesemad inimesed on selles osas eriti pessimistlikud, selgub BNS-i tellimusel Kantar Emori läbiviidud uuringust.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Kõigist uuringus osalenutest vastas 38,7 protsenti jaatavalt küsimusele, kas uue valitsuse majanduspoliitika ja plaanitavad maksumuudatused parandavad nende majanduslikku heaolu. Samas 48,7 protsenti arvas, et plaanitavad muudatused pigem või kindlasti ei paranda nende heaolu ning 12,6 protsendil ei olnud seisukohta.

"Huvitav on märkida, et keskmisest skeptilisemad olid väiksema sissetulekuga inimesed ehk need, kellele need meetmed on suunatud," ütles uuringufirma Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog BNS-ile küsitluse tulemusi kommenteerides.

Kuni 400 eurot pere liikme kohta teenivate inimeste hulgas leidis koguni 53,7 protsenti vastanutest, et uued maksukavad ei paranda nende heaolu ja 38,7 protsenti uskus, et parandavad. 400,01 kuni 700 eurot pereliikme kohta teenivatest inimestest leidis 45,2 protsenti, et maksumuudatused parandavad nende heaolu ja 42,5 protsenti, et ei paranda. Üle 700 euro pereliikme kohta teenivatest vastajatest leidis 50,2 protsenti, et maksumuudatused ei paranda ning 36,6 protsenti, et parandavad nende heaolu.

Suuremad kõikumised keskmisest olid veel peamiselt selles, kui paljud ei osanud maksumuudatuste osas sisukohta võtta. Kui keksmiselt oli selliseid kõigi vastajate seas 12,6 protsenti, siis erinevatest gruppidest puudus kõige sagedamini — 26,1 protsendil — oma seisukoht nendel, kelle ei olnud ka erakondlikku eelistust. Samuti ei osanud maksumuudatuste osas seisukohta võtta 17 protsenti alla-35-aastastest, 22,1 protsenti põhiharidusega inimestest, 16 protsenti maa-asulate elanikest.

Uue valitsuskoalitsiooni moodustanud erakondade toetajad samas usuvad, et valitsuse kavandatavad maksumuudatused parandavad nende heaolu, teiste erakondade toetajad aga mitte.

"Suhtumine sõltub oluliselt vastanute erakondlikust kuuluvusest," ütles Voog. "Uue koalitsiooni toetajad uskusid muudatuste mõju majanduslikule heaolule ning teised mitte," lisas Voog.

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul ei kipu inimesed uue valitsuse kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, sest ühiskonnas valitseb ebakindlus ja umbusk poliitiliste lubaduste suhtes.

"Eesti poliitiline kultuur on selline, et siin on lubatud igasuguseid asju — vaadates nii lähi- kui ka kaugemat minevikku. Inimesed tahavad käegakatsutavaid asju ja kõik, mis toimib tõsiasjana, on nende jaoks fakt. Ja poliitikute lubadusi — poliitilist retoorikat, et ühe või teise maksu mõju on positiivne ja toob ka kasu — väga ei usuta," kommenteeris Karilaid BNS-ile Kantar Emori tehtud uuringut, mille järgi ei usu ligi pool vastanuist, et plaanitavad muudatused pigem ei paranda nende heaolu.

"Inimesed tajuvad ühiskonnas valitsevat ebakindlust palju sügavamalt, kui me oskame ette kujutada, ja üksikutest meetmetest ei piisa," kommenteeris Karilaid uuringust tulenevat skepsist.

"Probleemidering, mille Reformierakond on pärandanud, on väga suur ja seda ei ole võimalik võluvitsaga ära lahendada. Ees ootab pikaajaline ja süsteemne töö. Ühelt poolt on see selgitustöö, teisalt peavad programmid olema tõhusad ja mõjusad."

"Eestis on palgavaesus väga suur ja 50-60-eurosed võidud on ka väikesed," nentis Karilaid. "Need summad võivad tunduda suurena, aga et palgavaesusest inimesi välja tuua ja heaolu tõsta, on vaja tervikmeetmeid. Kõige osas, mis puudutab tervishoidu, sissetulekuid ja ravimihindu, on madalama sissetulekuga inimeste jaoks vaja veel rohkem ära teha. Tulumaksumiinimumi tõstmisest ei piisa, et tuua inimesed kõrgemale elatustasandile. Selleks on vaja investeerida majandusse, selleks on vaja luua uusi ja kõrgemapalgalisi töökohti."

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on loomulik, et inimesed on uue valitsusliidu maksuplaani suhtes skeptilised, nagu näitas BNS-i tellitud ja Kantar Emori läbiviidud küsitlus novembri lõpus.

"Uuringust paistev ligi poolte Eesti inimeste skeptilisus on loomulik, sest mõistame ju kõik, et need kiirelt kokku klopsitud maksuplaanid tuleb meil endil kinni maksta," ütles Michal BNS-ile.

Tema sõnul on uue valitsuse maksupoliitika sõnum suurem ümberjagamine ja inimeste eest nende otsuste ära tegemine, mitte uue jõukuse juurdeloomine ja ettevõtmisteks vabaduse loomine. "Sellega ongi Eestis raske samastuda — eesmärk peaks olema majanduses tootlikkuse tõus koos palgakasvuga, algatusvõime ja töökuse hindamine, mitte vastupidi," märkis Michal.

Ta tõi esile, et tulekul on pangamaks, mida tuleb kliendina kõigil kanda, kes pangateenuseid kasutab. "Samuti automaks — pere või ettevõtte vajadused muutuvad ja taas maksame. Eriti tihti kuulen viimasel ajal küsimust, miks uus valitsus tahab keelata ühiste deklaratsioonide esitamise. Loodan, et seda küsitlust loetakse mõtte ja mõistmisega uue valitsusliidu ideoloogide poolt ja tehakse oma kiirustamise plaanides muudatusi, ning selgitatakse enam, miks on uued maksud nende arvates vajalikud," lisas Michal.

Koalitsiooni juhtpartei Keskerakonna toetajatest vastas, et usub maksumuudatustest kasu saavat jaatavalt 61,5 protsenti küsitlenud. Täpselt sama palju ehk 61,5 protsenti Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetajatest usub maksumuudatustest kasu saavat. Kõige skeptilisemad on koalitsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad, kellest 50,5 protsenti usub maksumuudatustest kasu saavat ja 34,8 protsenti arvab, et nad pigem või kindlasti ei saa muudatustest kasu. IRL-i toetajatest arvab, et nad maksumuudatustest kasu ei saa, 32,7 protsenti ja Keskerakonna toetajatest 30,8 protsenti.

Kõige vähem usuvad maksumuudatustest kasu saavat Vabaerakonna toetajad, kellest 65,1 protsenti arvas, et nad ei saa uue koalitsiooni majanduspoliitikast kasu ja 22,5 protsenti arvas, et saavad. Reformierakonna toetajatest uskus maksumuudatustest kasu saavat 25,7 protsenti ning neid, kes arvasid, et ei saa kasu, oli 64,9 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest usukus maksumuudatustest kasu saavat 38,1 protsenti ning mitte saavat 54,7 protsenti.

Tagid:
maksumuudatused, Emor, valitsus, Keskerakond, Reformierakond, Aivar Voog, Kristen Michal, Jaanus Karilaid

Peamised teemad

  • Peaminister Jüri Ratas kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga

    Peaminister Jüri Ratas arutas kolmapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga, kuidas ta soovib edasi liikuda ambitsioonikate ideedega, mille käis välja nädala eest kõnes Euroopa Parlamendi ees.

    4
  • Sputniku videosillast osavõtjad

    Poliitikaeksperdid on veendunud, et ka pärast Venemaa sõjaväelaste väljaviimist Valgevene territooriumilt jätkavad lääne poliitikud neid ühisõppusi teravalt kritiseerima

    21
  • Rein Müllerson

    Rahvusvahelise meediaklubi Formaat A3 kutsel Krimmi külastanud Tallinna Õigusinstituudi direktor, õigusteaduste doktor professor Rein Müllerson rääkis oma visioonist tänase maailma poliitilise olukorra suhtes.

    46