09:42 24. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Süüria 52-aaastane põgenik Mohammed Ali

Eestis pagulaste voolavust pole

© REUTERS / STAFF
Ühiskond
lühendatud link
4831

Euroopa Liit püüab korraldada 160 tuhande põgeniku jaotamist EL riikide vahel, kuid siiamaani on ümber paigutada õnnestunud vaid veidi üle seitsme tuhande inimese. Seejuures on algselt Lätti ja Leetu suunatud põgenikud sealt peagi edasi pagenud "rikkamatesse riikidesse" nagu Saksamaa.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Nagu näitab Balti riikide kogemus, ei toimi Euroopa Liidu kvoodi alusel põgenike jaotamise plaan ilma ümberasujate rahalise toetuseta, märgib Reuters.

EL püüab kõigest väest korraldada 160 tuhande põgeniku ümberpaigutamist vastavalt 2015. aastal saavutatud kokkulepetele, märgib agentuur. Eelmisel aastal õnnestus nii ümber paigutada umbes 7,5 tuhat põgenikku. Poola keeldus 7 tuhande põgeniku vastuvõtukvoodist, Slovakkia palus kogu programm uuesti üle vaadata.

Pagulased
Pagulased

Lisaks ei suudetud Balti riikidele eraldatud imeväikest kvooti realiseerida. Iraagist ja Süüriast pärit põgenikud lahkuvad "kõige vaesematest EL riikidest" ja lähevad jõukamatesse, niipea, kui selleks võimalus avaneb, märgivad meediaväljaanded.

Ainuke erand on Eesti. Novembri alguses sõitsid 34 Süüria ja Iraagi põgenikku autobussiga Leedust Saksamaale ja keegi ei oota nende tagasitulekut, kirjutab väljaanne.

"Kui me Türgist Kreekasse põgenesime, oli meie lõppeesmärgiks Saksmaa või Holland," jutustab 52-aaastane Mohammed Ali, kes oli Süürias poodnik ja elab nüüd Rukle pagulaskeskuses. "Kuid Kreekast edasi oli tee juba suletud ja meil ei jäänud üle muud üle, kui ümberasustamisprogrammiga liituda. Nii me siia sattusimegi," meenutab Mohammed.

Leedu võimude ametlike andmete kohaselt lahkusid 90-st riiki ümberasustatud süürlasest ja iraaklasest 72 niipea, kui nad pagulase staatuse said.

"Need, kes Saksamaale edasi sõitsid räägivad, et nad lahkusid Süüriast surmhirmust pommide ees, kuid siin kartsid nad nälga surra," rääkis Ali ja lisas, et nad riskisid ja sõitsid ära. Vastavalt EL ümberasustamisprogrammi tingimustele on põgenikel keelatud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötada ja varjupaika paluda.

Mõned hävitavad pärast Balti riikidest lahkumist ära oma dokumendid, lootuses saada pagulase staatus mõnes teises Euroopa riigis, nagu Saksamaa. Leedust Saksamaale lahkunud pagulastega edasi suhtleva Mohammmed Ali sõnul on seal elu parem. "Nad on oma eluga Saksamaa põgenikekeskuses igati rahul," kinnitas ta.

Läti Punase Risti hinnangul on üle poole kvoodi alusel Lätti saabunud põgenikest siit juba lahkunud. "Me ei saa neid väevõimuga kinni hoida," leiab Läti siseminister Richards Kozlovskis. Leedu võimud eraldavad neljaliikmelisele perekonnale 450 eurot kuus esimese kuue kuu jooksul, pärast seda vähenevad väljamaksed poole võrra.

Läti parlamendi kodakondsuse, migratsiooni ja ühiskonna liitmise komitee esimees Ilmars Latkovskis leiab, et põgenike paigalejäämiseks peaksid neile tehtavad väljamaksed olema samal tasemel Läti kodanike sissetulekutega, "mis ei ole sugugi kõige suuremad".

Eesti tagab pagulastele kahe aasta jooksul tasuta elamise ja väljamaksed. Eesti siseministeeriumis kinnitati, et ükski EL programmi alusel riiki saabunud 77 põgenikust ei ole riigist lahkunud. Balti riikidel ei ole suurt kogemust immigratsioonivallas, märgib meedia, siin tunnevad põgenikud puudust suhtlemisest kogukonnaga, lisaks kurdetakse töökohtade vähesust.

"Miks te meid ümberasustamise programmi raames üldse vastu võtate, kui teil meie jaoks kohti pole?" on Läti Mucenieki põgenike vastuvõtukeskuses tõlgina töötav 37-aaastane süürlane Kassem nördinud. Ta rääkis, et vaid üks tema tuttavatest põgenikest on tööd leidnud.

Mohammed Ali, kes sai äsja pagulase staatuse Leedus, kavatseb koos naise ja kahe lapsega samuti Saksamaale sõita, kui ta 6-kuulise tähtaja jooksul ei leia tööd ega taskukohast elamist.

Tagid:
põgenik, EL, Balti riigid, Süüria

Peamised teemad

  • Politsei tõhustab inimeste ja sõidukite kontrolli

    Seoses EL eesistumise digitaalvaldkonna tippkohtumisega kontrollib politsei esmaspäevast reedeni tavapärasest rohkem inimesi, sõidukeid ja nende dokumente

    6
  • Tallinn tähistab Eesti rahvusvähemuste päeva

    Eesti rahvusvähemuste päev ehk Eesti rahvuste päev on 24. septembril tähistatav tähtpäev, mis meenutab Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal

    15
  • Illustreeriv foto

    Juba aasta otsa üritavad ametnikud ja poliitikud jälile saada ühes Rootsis Älvrosis asuvas kollases majas toimuvale. Selles majas magab sõjaväenaridel 35 Ukrainast ja Valgevenest pärit hooajatöölist.

    28