16:12 05. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Ühiskond
lühendatud link
1501

Riigikontrolli hinnangul saab enamik kohalikke omavalitsusi (KOV) edukalt hakkama elanikelt jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, kuid inimeste kodude lähedal ei ole piisavalt liigiti kogutavate jäätmete, sealhulgas pakendijäätmete konteinereid ning see muudab jäätmete sortimise ebamugavaks.

TALLINN, 14. detsember — Sputnik. Olmejäätmetest 64 protsenti kogutakse kokku, ilma et neid oleks sorditud, ning need kasutatakse valdavalt ära energia tootmiseks, mitte uuesti materjalina, vahendas riigikontrolli pressiesindaja asjakohast auditit.

Auditi käigus Turu-uuringute AS-ilt tellitud küsitluse järgi tunnistab ligikaudu 90 protsenti inimestest jäätmete sortimise vajalikkust, kuid sellele vaatamata ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja, vahendas BNS. KOV-id on korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendanud eesmärgiga, et jäätmed saaksid elanikelt võimalikult madala hinnaga kokku kogutud ja ära veetud. Need eesmärgid on ka saavutatud, kuid omavalitsused ei näe enamasti vaeva, et jäätmed saaksid sorditud. Näiteks on vanapaberi- ja kartongijäätmete eraldi kogumine korraldatud vaid 47 protsendil ning biojäätmete kogumine vaid 29 protsendil omavalitsustest. Jäätmeveo korraldamisel ning pakendi taaskasutusorganisatsioonidega läbirääkimistel ei nõua omavalitsused piisava arvu konteinerite väljapanemist. Samuti puudub paljudel omavalitsustel ülevaade oma jäätmetekitajatest ning tekkivate ja kogutavate jäätmete kogustest.

Eestis võetakse uuesti materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest. Eesmärk on aastaks 2020 võtta materjalina kasutusse pool olmejäätmetest ja aastaks 2030 kaks kolmandikku. Neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja kasutusele võtta biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14 ja 16 protsenti. Seejuures on viimase nelja aasta jooksul nende kahe jäätmeliigi ringlussevõtt vähenenud vastavalt kolm ja kaks protsenti.

Plastijäätmete laialdasemat kasutamist takistab vähene majanduslik huvi ümbertöödeldud plastijäätmete vastu. Madala naftahinna korral ei ole ümbertöödeldud plastijäätmed turul konkurentsivõimelised. Biojäätmete ulatuslikumat kasutamist komposti tegemiseks on takistanud vähene nõudlus jäätmekomposti järele. Nõudluse suurendamisel on oluline roll komposti tootjatel, kes peaksid aktiivselt tegelema turustamisega. Riik ja omavalitsused saavad soodustada komposti kasutamist näiteks haljastustöödel.

Lisaks jäätmete sortimisvõimaluste edendamisele on vaja tõhustada järelevalvet jäätmetekitajate ja —käitlejate üle. Omavalitsused peaksid kontrollima elanike sortimisharjumusi ning jäätmevedajate ja pakendiorganisatsioonide tegevust; Keskkonnainspektsioon peaks aga vaatama, kas jäätmeid käideldakse deklareeritud koguses. Omavalitsuste-poolne tõhusam järelevalve aitaks kummutada ka müüti, mis on küsitluse tulemuste põhjal levinud poolte Eesti inimeste seas. See müüt on, et sorditud jäätmed valatakse hiljem niikuinii kokku. Riigikontrolli analüüs näitas, et tegelikult jõuab vaid kuus protsenti liigiti kogutud jäätmetest energiatootmisse ja seda enamasti põhjusel, et inimesed on pakendijäätmete konteineritesse visanud ka olmeprügi, mis määrib muu materjali ära.

Riigi jäätmekavas 2014-2020 on kirjas plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmevedajatel konkureerida vabaturu tingimustes. See on vastuolus omavalitsustele pandud ootusega edendada senisest otsustavamalt jäätmete liigiti kogumist, omada head ülevaadet jäätmete tekitajatest ja tekkinud kogustest ning aidata suunata jäätmeid materjalina ringlusse. Riigikontrolli hinnangul on kehtiv korraldatud jäätmeveo süsteem hea, kuid seda on vaja senisest tõhusamalt rakendada.

Riigikontrolör Alar Karise sõnul tuleks olmejäätmete liigiti kogumise suurendamiseks soodustada omavalitsuste koostööd.

"Selleks et omavalitsused suudaksid paremini toime tulla jäätmehoolduse korraldamisega ja sealhulgas jäätmete liigiti kogumisega, tuleks rahandusministril soodustada omavalitsuste koostööstruktuuride teket," rääkis Karis. "Need ühisasutused aitaks koondada valdkonda puudutavaid teadmisi ning raha. Samuti võimaldab see omavalitsustel luua parema ülevaate jäätmetekitajatest, suunata rohkem tähelepanu järelevalvele ning saada tugevam läbirääkimisplatvorm suhtluses jäätmekäitlejatega. Riik peaks omalt poolt tagama, et jäätmekäitluse andmed on kontrollitud ja õiged. See aitaks jäätmemajanduses teha õigeid otsuseid."

Tagid:
prügi, konteiner, riigikontroll

Peamised teemad