14:04 26. September 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Arstid: meie esimene süst — 20. septembri hoiatusstreik — ei toonud piisavat paranemist

Arstid ootavad Rataselt selgeid vastuseid

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Ühiskond
lühendatud link
4220

Eesti tervishoiutöötajad ootavad peaminister Jüri Rataselt konkreetseid ideid ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lahendada probleemid tervishoiu rahastamises ja haigekassa eelarves.

TALLINN, 23. detsember — Sputnik. Arstiabi kättesaadavus on tervishoiu alarahastatuse tõttu viimastel aastatel pidevalt halvenenud ja ravijärjekorrad pikenenud. Eriti raske on olukord eriarstiabis, kus aasta lõpus on paljude patsientide plaaniline haiglaravi lükatud edasi järgmisse aastasse ja erakorralise meditsiini osakondade koormus on tunduvalt suurenenud, kirjutavad tervishoiutöötajad kirjas peaministrile.

Kiirabiauto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Südamearstid hoiatasid ennem, et kuna ravi kättesaadavus väheneb veelgi, siis 2017. aastal saavad nad ravida vaid erakorralisi haigeid.

"Käes on aeg järgmise aasta haigekassa lepingute läbirääkimiseks. Eesti Kardioloogide Selts on püüdnud haigekassaga ravimahtude, samuti ka hinnakirja osas läbi rääkida, kuid kahjuks ei ole see vilja kandnud. Kuna otsesuhtlus haigekassaga on olnud südamehaiguste ravireeglite koostamisel ekspertide arvamusi ja kaasaegseid seisukohti ignoreeriv, siis peame oma kohuseks avalikkust hoiatada," seisab südamearstide pöördumises.

Alarahastuse tõttu on Eestis puusa- ja põlveliigese endoproteeside ootel hinnanguliselt juba üle 10 000 haige, mis seniste ravimahtude juures tähendab üle kolmeaastast ravijärjekorda. Seetõttu taotleb Artroplastika Selts Eesti Haigekassa eelarvest senisele ravimahule lisaks 1000 endoproteesijuhtu ehk 4 miljonit eurot.

Kvaliteetne kättesaamatu abi

Eesti elanikud hindavad kõrgelt oma arstiabi kvaliteeti, selgub uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015". Samas valmistab meditsiinikorralduses muret arstiabi kättesaadavus, märgivad küsitluses osalenud. Eriti teeb inimestele muret eriarstiabi kättesaamatus: sellega on hädas olnud iga viies abivajaja, alates visiidiaja registreerimisest kuni vastuvõtule pääsemiseni.

Peamiseks probleemiks on sobivaks ajaks registreerimise keerukus ja pikad järjekorrad vastuvõtule pääsemisel. Statistika kohaselt on 46% eriarstiabi vajanutest pidanud ootama vastuvõtule pääsemist üle kuu aja. Valdavalt on arstiabiga rahul Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikkond. Kõige enam probleeme arstiabi kättesaadavusega tekib riigi põhjaosas, eriti pealinnas.

Arstid soovivad täpset teavet

Arstid tunnustavad küll praeguse valitsuse otsust jätta ära sotsiaalmaksu langetamine, kuid samas soovivad nad võimalikult täpset teavet edasiste sammude kohta: missugused muudatused tervishoiu rahastamises tehakse, kui suur summa lisandub nende rakendumisel haigekassa eelarvesse ning millal otsused langetatakse ja millal need jõustuvad.

"Tervishoiutöötajate ja tööandjate liitudele on eelmised valitsused andnud korduvalt lubadusi tervishoiu rahastamist ja arstiabi kättesaadavust parandada, kuid kahjuks ei ole selleks tegelikult midagi ette võetud," märgivad tervisehoiutöötajad oma kirjas peaministrile.

Arstid toovad kirjas välja, et tervishoiuvaldkonnas kehtiv kollektiivleping ja töörahukohustus lõpeb käesoleva aasta lõpus. "Praeguseks on tervishoiutöötajate organisatsioonide üldkogud volitanud oma esindajaid uuele kollektiivlepingule alla kirjutama ainult juhul, kui valitsus on teinud 15. veebruariks vajalikud otsused, millega luuakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlik mudel ja tagatakse patsientidele vajalik ravi. Ka tööandjate liidud ei ole nõus ilma selle eeltingimuseta lepingut sõlmima," märgivad nad.

Arstid ähvardavad uue streigiga

Eesti Arstide Liit (EAL) möönas oma avalduses, et 20. septembril tehtud hoiatusstreik ei toonud piisavat tulemust ja järgmise, juba tõhusama streigi ärahoidmiseks tuleb valitsusel hiljemalt 15. veebruariks vastu võtta otsused, mis patsientidele arstiabi tagavad.

"Poliitikud ei ole aastaid tervishoiuprobleeme tõsiselt võtnud, ka äsja loodud valitsuskoalitsiooni kokkuleppes ei ole arstiabi reaalseks parandamiseks konkreetseid tegevusi," seisab EAL-i avalduses.

Seejuures ei saa tervishoiutöötajate palgatõus tulla arstiabi kättesaadavuse ega kvaliteedi halvenemise arvel, mistõttu ootavad arstid Jüri Ratase kinnitust, et rahastamise suurendamisega katavad sõlmitavate lepingute mahud tegeliku põhjendatud nõudluse tervishoiuteenuste järele, taastatakse haigekassa poolt rahastatavate statsionaarse eriarstiabi ravijuhtude arv vähemalt 2013. aasta tasemel, ei vähendata muid kulusid tervishoiuteenuste piirhindades ega suurendata põhjendamatult patsientide omaosalust, seisab kirjas peaministerile.

Kirjale kirjutasid alla Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik ning Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Samal teemal

Arstid on psühholoogiliselt „küpsed“ streikima
Tervishoiutöötajad võivad alustada uut streiki
Arstid tulid tööle oma patjadega
Arstide liit ootab uue streigi ärahoidmiseks valitsuselt tegusid
Tagid:
rahastus, ettepanek, streik, tervishoid, EALL, arst, Jüri Ratas, Eesti

Peamised teemad