03:40 08. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1290
  • RUB80.8888
Ühiskond
lühendatud link
13521

Raamat on tegelikult kõigest paber, sobib hästi tulehakatuseks. Nii ütleb mõistus. Seekord on see see harvaesinev juhus, kus Angela Merkel on tõepoolest nipritšom.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Nüüd saavad ka sakslased enda kohta kinnitada, et nad on kõige lugemishimulisem rahvas maailmas, selles mõttes, et "Mein kampfi" lugemishimulisem. Saksamaal oli see möödunud aasta ametlik bestseller, 85 tuhat eksemplari algselt kavandatud 4 tuhande asemel. Ei tahaks kedagi hirmutada, kuid esimest korda sai "fašismi käsiraamat" müügihitiks 1933. aastal, kui selle autor riiki juhtima tõusis

Kuus aastat hiljem algas Teine maailmasõda. Ei mingit analoogiat. Saksa ühiskond ei ole praegu üldsegi sellises seisundis, et võiks maailma valitsemisest unistada. Kuid oma riigi valitsemisest võib ta unistada endiselt.

Tegelikult tahaks ta vist juba valitseda, mitte enam valitsemisest unistada aga ei tule kuidagi välja. Teistel küll. Ja nii tekibki tarvidus õpetussõnade järele. Seda tolle aja "proosat" ei leia aga ka päeval tikutulega. See-eest pole tuld ennast enam vaja otsida. Tõrvikurongkäike veel pole aga põgenikelaagrid juba põlevad. Ja isegi rahumeelsed bürgerid tabavad end mõttelt, et näe, polegi kahju.

Raamat on muidugi kõigest paber, sobib hästi tulehakatuseks. Nii ütleb mõistus. Ja mis iseloomulik, see on see harv juhus, kui Angela Merkel on siin tõesti nipritšom (v.k. — ei puutu asjasse). Pole ju tema süüdi, et Hitleri teoste 70-aastane avaldamiskeeld sai ümber justnimelt tema valitsemisajal.

Nii nagu pole ta süüdi ka selles, et kurjad keeled nimetavad tema reichi "neljandaks" ja kurjad käed joonistavad tema portereedel talle ülahuule peale iseloomulikke vurrusid. Tegelikult sattus Saksamaa jamasse füüreriga Münchnis asuva Kaasaegse ajaloo instituudi algatuse tõttu. "Hullumeelse märkmetelt" võeti keeld maha 1. jaanuarist 2016. Juba nädala pärast ilmus raamat lettidele ja veel nelja päeva pärast neid enam polnud. Sama kiirelt nagu välksõda, kadus ka uus tiraaž. Ja järgminegi. Pragu valmistatakse ette juba kuuendat trükki.

Lugejad ja austajad — see on kaks suurt vahet, rahustavad projekti ideoloogid end odessalaste eeskujul. Teatud mõttes nii ongi. Lugejad loevad, austajad aga austavad ja võtavad iga juhise täitmiseks. Kuid kõigepealt loevad ikka läbi.

Asi pole abimäärsõnas, vaid sõnatüves ja nendes, kes end sellega määratlevad. Kirjastajad rõhuvad profülaktilisele efektile. Nii sunnib range lapsevanem üleannetut poega korraga ära suitsetama tervet pakki sigarette või ära jooma hoobilt tervet pudelit alkoholi, et tal edaspidi tarbimisisu ära ajada, isegi kui tal seda polnudki. Neil ehk õnnestuski. Nüüd siis sunnitakse samamoodi raamatut lugema.

Seda võiks sakslaste kondiprooviks pidada, kuid kas sellepärast peab siis konte murdma. Juriidiliselt on kõik korrektne. Kaheköiteline teos on varustatud "põhjalike teaduslike kommentaaridega, mis füüreri teesid ümber lükkavad". Kuid esiteks, kommenteeriti Nürnbergis juba niigi kõik ära.

Teiseks, on 3,5 tuhat märkust needsamad viited, mis reeglina lugemisel tähelepanuta jäetakse, et tekstist mitte kõrvale kalduda. Mitte märkuste kirja suuruselt, vaid sisult on nad nagu märkused reklaamtekstis toote võimalike kõrvalmõjude kohta. Kas neid loetakse või mitte, polegi tähtis, see-eest on väljaandja südametunnisus puhas. Nad oleksid võinud veel kirjutada: "Tervishoiuministeerium hoiatab, et natsism on kahjulik teie tervisele."

Lugeja jäetakse Hitleriga silm silma vastu. Edasi on juba koduse kasvatuse või ümberkasvatuse küsimus. Migrandid. Terroriaktid. Sotsiaalne depressioon. Ja lõpuks kiuslik mõte: tuleb välja, et ega ta niiväga eksinudki.

Ja kui kodustele tundub äkki, et kellestki levib natsismi lõhna, saab alati öelda, et paljaks aetud peadega poisid tänaval lugesid ja mina sattusin just seal kõrval olema. 85 tuhat pole muidugi 12 miljonit Kolmandas reichis, kuid "Mein kampfi" esimese tiraaž möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel oli samuti väike.

Siis tuli seesama 33. aasta raamatubuum, siis selle kohustuslik õpetamine ja noorpaaridele mõeldud kingituspakend. Pärast tulid 39. ja 41. aasta. Kummaline, miks Lääs Kolmandat maailmasõda kardab? Saksamaal pole ju isegi veel otsustatud, kas hakata Hitlerit koolis õpetama.

Kuigi selles ei nähta ka midagi halba. Siin nõutakse, et ühiskond peab vaenlast nägupidi tundma. Võibolla piisaks, kui sellesama ühiskonna ette peegel panna ja et sellise raamatu lugemise isu ära läheks, piisaks, kui seletada, kes on mõrvar ja millega ta lõpetas. Teiste hulgas ka Saksamaale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Mein Kampf, Hitler, Adolf Hitler, Saksamaa

Peamised teemad