21:00 23. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1648
  • RUB73.5314
Soome lipp

Omariiklus on muutnud soomlased sportlikumaks

© Flickr / Oriol Salvador
Ühiskond
lühendatud link
4110

Soome idaosa elanikkonnale tõi iseseisvus kaasa ootamatud piirangud, kuna senine avatud piir Venemaaga oli nüüd suletud

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik.Soome riigile iseseisvuse saavutamine mõjutas lihtsate soomlaste elu otsekohe ja palju suuremal määral kui võis eeldada, teatab portaal Inosmi osundusega Iltalehtile.

Esimestel aastatel pärast Soomele sõtlumatuse saavutamist võis selle ilmemist tegelikus elus kohata pigem külades kui linnaoludes.

„XVII sajandist peale eksisteerinud torppari´te (popsid, vabadikud — vabade talupoegade klass, kes ei olnud maaomandit — toim.) institutsiooni likvideerumist toimusid suurimad muudatused Lõuna- ja Lääne-Soomes. Maata elanikkond sai tänu maa väljaostmist võimaldanud seaduse Lex Kallio jõustumisele 1922. aastal enesele maad osta. Selle ajajärguga algab väiketalunike ajalugu," lausub Soome ja Põhjamaade ajaloo probleemidega tegelev Helsingi ülikooli professor Panu Pulma.

„Sellest keskkonnast võrsus lõpuks Maaliidu selgroog. Varem toetasid vabadikud oma enamuses sotsiaaldemokraate, kuid maaomanikeks saades läksisid paljud teise leeri üle. See mõjutas tõsiselt kogu Soome poliitikaelu."

Pulma sõnul mõjutas maaelu arengut ühtlasi kõige otsustavamal moel iseseisva põllumajanaduspoliitika teke.

„Põllumajanduspoliitika oluliseks osaks oli tollipoliitika, millega toetati eksporti, kuid ühtlasi kehtestati ka kõrged tollimaksud impordile. Nii tugevdati kodumaise põllumajanduse positsiooni.

Soome idaosa elanikkonnale tõi iseseisvus kaasa ootamatud piirangud, kuna senine avatud piir Venemaaga ja eeskätt Peterburiga oli nüüd suletud.

Kuni Esimese maailmasõjani ei olnud Euroopa riigipiiridel tavakodanike jaoks reisimisel erilist tähendust, kuid ootamatult muutus kõik ja naaberriiki ei saanud enam niisama lihtsalt ostureisile või oma kaupu müüma sõita.

Esimestel aastatel pärast iseseisvumist oli elu Soomes raske nii linnas kui maal. Kodusõja haavad ei olnud veel paranenud ja olukorda halvendas veelgi aastail 1918-1919 maad haaranud hispaania gripi epideemia, mis nõudis ohvriks 25 000 soomlase elu. Teiseks selle aja koletuks haiguseks oli kõhutüüfüs.

Iseseisvuse esimestel aastatel kannatas Soome kohutavat näljahäda. Palgatöölistele ei jätkunud toitu, raha eest sai väga vähe osta. Järgmine aastakümme kujunes juba rahulikumaks ja õnnelikumaks.

Elatisallikate struktuurne muutus, eeskätt nende töökohtade vähenemine, kus traditsiooniliselt oli kasutatud lihttööliste käterammu, viis selleni, et inimesed olid sunnitud tööotsinguil linnadesse siirduma. Samas viis see maaelus sotsiaalsete suhete ühtlustumiseni," ütleb Pulma.
„Linnades kohtus maarahvas kaasaegse eluviisiga, millesse kuulusid masinad, kirjandus, levimuusika ja kino. 1920. aastatel käis jutt ennekõike kõige jõukama elanikkonnakihi rikastumisest, kuid raha jäi üha vähemaks."

Samagonniajamine ja salakaubandus

Soome iseseisvus lõi võimaluse kuiva seaduse kehtestamiseks. Seadus jõustus 1919. aastal. Ulatuslik poliitiline rinne nõudis täieliku karskuse seadustamist juba XIX sajandi lõpul, kuid keiser ei andnud selleks nõusolekut.

„Kuiv seadus tõi kaasa salaviinaajamise leviku maal ning pani aluse salakaubaveole ja sellega seotud organiseeritud kuritegevuse väljakujunemisele.

Teised maitsenaudinguid pakkuvad toidukaubad, nagu kohv ja selle kõrvale käivad saiakesed, said väga menukateks nii väiketalunike kui ka linnades elavate tööliste seas. Kohvist sai omaladne elatustaseme näitaja ning töölisperekondades anti seda hommikusöögilauas isegi lastele.

Kaitseliit propageeris sporditegemist

Iseseisvas Soomes algas hommik kindla peale sporditegemisega. Spordi populaarsus kasvas tavaelanikkonna seas enneolematult suureks 1912. aastal, kui Hannes Kolehmainen võitis Stockholmis kuldmedali.

„Maapiirkondades edendas sportimist Kaitseliit, kusjuures iseäranis tänu tema liikmele Tahko Pihkalale levis üle kogu maa pesapallimäng," ütleb Pulma.

„Entusiasmi, millega Kaitseliidu üksused sporti harrastama kutsusid, võib seletada kahe põhjusega. Esmalt tähendas see muidugi hea sportliku vormi toetamist ja teiseks põhjuseks oli katse teha midagi niisugust, mis tekitaks segadust Venemaa võimude silmis. Kuni iseseisvumise saavutamiseni ei olnud ei sport ega skaudiliikumine ega muud organisatsioonid lihtrahvale kättesaadavad."

Suuresti tänu spordiharrastustele ja teistele tegevustele erinevates organisatsioonides levisid sõltumatu Soome kõigis ühiskonnakihtides rahvast ühendavad sümbolid ja lipud. Hakati tähistama rahvuslikke tähtpäevi ja laulma rahvushümni.

„Omaenda lipu sümboolne tähendus oli tohutu. Ta lubas inimestel mõista, et me ajame ühist asja ja oleme ühes paadis. Ei tea, mis oleks juhtunud, kui rahvas oleks kuulda saanud, et sinine ja valge olid algselt Vene lipu värvid," itsitab Pulma.

„Olulist rolli rahvusliku eneseteadvuse tõusus etendas üldise kohustusliku hariduse ja rahvakoolide, aga ka oma julgeolekutaristu, nagu politsei ja sõjaväelise ajateenistuse süsteemi siseseadmine.
Üheks tüüpiliseks nähtuseks iseseisvuse saavutamisele vahetult järgnenud aastatel olid niinimetatud „vene pruudid", see tähendab — soome naised, kes kuni iseseisvuseni vene sõduritega kohtamas käisid. Professor Pulma sõnul peeti neid reeturiteks, nagu ka naisi, kes olid kodusõja aastatel punaste poolel.

„Esimesi iseseisvumisjärgseid aastaid seostatakse ekslikult spekulantidega, keda nimetati „elukunstnikeks". Kuid need kaubapuuduse ärakasutamise läbi rikastunud inimesed ei olnud iseseisvuse mõistega kuidagi seotud, nende kuldaeg langes 1910-ndate ja Esimese maailmasõja aastatele," selgitab Pulma.

Tagid:
samakas, iseseisvus, Soome

Peamised teemad