17:52 17. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.6403
Euroopa Inimõiguste Kohus

Blogipidaja ei pidanud vastutama anonüümse kommentaari eest

© Wikipedia / Rh-67
Ühiskond
lühendatud link
2630

Inimõiguste kohus leidis, et mittetulundusühingust blogipidaja ei pidanud vastutama tema postitusele lisatud au teotava anonüümse kommentaari eest

TALLINN, 9. märts — Sputnik. 9. märtsil 2017 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda otsuse asjas Pihl vs. Rootsi, tunnistades vastuvõetamatuks kaebuse, milles kaevati selle peale, et Rootsi ei võtnud vastutusele mittetulundusühingut selle blogis avaldatud postitusele lisatud au teotava anonüümse kommentaari eest. Otsuse tegemisel on EIK konkreetse asja asjaolusid läbivalt võrrelnud 16. juuni 2015 EIKi suurkoja otsusega asjas Delfi vs. Eesti, teatas välisministeerium.

Anonüümne kommentaar

Rootsi kodanikust kaebaja kohta avaldati 29. septembril 2011 väikeses, mittetulundusliku ühingu peetud blogis postitus, milles teda süüdistati natsiparteisse kuulumises. Lisatud anonüümses kommentaaris väideti, et „see tüüp pihl on mitmete inimeste jutu järgi, kellega olen rääkinud, lisaks täielik hašiši-narkar (hash-junkie)". Blogipidaja võttis nii oma postituse kui kommentaari maha päev pärast kaebaja esitatud pöördumist ning avaldas lisaks uue postituse koos vabandusega.

Kommentaar oli blogis üleval kokku 9 päeva. Kaebaja pöördus lisaks kohtusse, sümboolse ühekroonise kahjunõudega, ja taotles blogiomanikust ühingu au teotamise eest vastutusele võtmist. Rootsi kohtud nõuet ei rahuldanud, leides et puudub õiguslik alus ühingu vastutusele võtmiseks selle eest, et ta ei kõrvaldanud kommentaari varem kui ta seda tegi.

EIK: kommentaar ei ulatunud vihakõne õhutamiseni

EIK oma otsuses märkis esmalt, et kõne all olev kommentaar, mis küll ei ulatunud vihakõne ega vägivallale õhutamiseni (erinevalt Delfi asja asjaoludest), teotas kaebaja au ning seega kuulus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 (õigus eraelu austamisele) kaitsealasse. EIK kordas, et kuigi antud juhul ei ole tegemist riigipoolse tegevusega kaebaja suhtes, millest riik pidanuks hoiduma, võib riigile konventsiooni artiklist 8 tuleneda ka positiivne kohustus tagada eraelu kaitse. EIK märkis, et mõlemal juhul peab riik tagama võistlevate õiguste tasakaalu. EIK meenutas seejuures, et konventsiooni artiklid 8 ja 10 (sõnavabadus) väärivad võrdset kaitset ning kohtuasja lahendus ei tohi sõltuda sellest kumma artikli alusel kaebus on esitatud. Edasi meenutas EIK Delfi asjas välja kujundatud tasakaalu hindamisel arvestamisele kuuluvaid aspekte, milleks on i) kommentaaride kontekst; (ii) ühingu võetud meetmed au teotavate kommentaaride ärahoidmiseks või eemaldamiseks; (iii) tegelike kommentaatorite vastutus, alternatiivina ühingu kui vahendaja vastutusele; ning (iv) riigisisese menetluse tagajärjed ühingule.

Konkreetse kaebuse hindamisel võttis EIK arvesse järgmisi aspekte

— Kuna kaebaja oli eraldi menetluses vaidlustanud ühingupoolse postituse, ent EIKil selle riigisisese menetluse kohta teavet ei olnud, siis hindas ta üksnes anonüümset kommentaari. EIK märkis, et kommentaar ei puudutanud üldse postituse sisu, seega ei pidanud ühing oskama sellist kommentaari oodata. EIK tõi välja, et vastupidiselt Delfi kohtuasjale oli tegemist väikese mittetulundusliku ühingu blogiga, mis oli laiemale avalikkusele tundmatu, ning mida tõenäoliselt ei kommenteeritud eriti ja tõenäoliselt ei lugenud ka kaebaja kohta postitatud kommentaari eriti paljud inimesed. EIK leidis, et sellisel juhul ei saa blogipidajalt nõuda väga ulatuslikku ennetustegevust, mis võib samas rikkuda õigust levitada interneti kaudu teavet.

— Mis puudutab ühingu võetud meetmeid au teotavate kommentaaride ennetamiseks või eemaldamiseks, siis oli blogipidaja teatanud, et ta ei teosta eelkontrolli; et kommentaaride eest vastutavad kommentaatorid; ning et viimased on kohustatud järgima seadust. Lisaks eemaldas blogipidaja antud juhul kommentaari vaid päev pärast kaebajapoolset teavitust ning lisaks vabandas. Kommentaar oli erinevalt Delfi asjast üleval vaid 9 päeva. Lisaks tõi EIK välja, et mis puudutab otsingumootorite kaudu kommentaari lugemise võimalikkust, siis tulenevalt Euroopa Kohtu 13. mai 2014 otsusest asjas Google Spain ja Google, on kaebajal võimalik pöörduda oma nõudega otse otsingumootori poole.

— Kuigi kaebaja oli saanud teada kommentaatori IP-aadressi, ei olnud EIKi teavitatud, kas ta oli püüdnud saada kommentaatori isikut teada.

— Ühingule mingeid tagajärgi ei kaasnenud, kuna Rootsi kohtud kaebaja nõuet ei rahuldanud, aga EIK märkis siiski, et vastutusel kolmanda isiku kommentaaride eest võivad olla sõnavabadusele negatiivsed tagajärjed, eriti kui tegemist on mittetulundusliku veebilehega.

Kokkuvõttes asus EIK seisukohale, et antud asjas olid Rootsi kohtud leidnud õiglase tasakaalu konventsiooni artiklite 8 ja 10 vahel. EIK pidas eelkõige tähtsaks, et tegemist ei olnud vihakõne ega vägivallale õhutamisega, et kommentaar oli avaldatud väikese loetavusega blogis, mida pidas mittetulunduslik ühing, ning et kommentaar eemaldati kohe pärast kaebaja teadet. Samas märkis EIK, et blogipidajate vastutuse ulatus on määratud riigisisese õigusega ning et kui kommentaar oleks olnud teistsuguse ja tõsisema iseloomuga, oleks võidud ühingut pidada vastutavaks selle eest, et kommentaari varem ei eemaldatud.

Tagid:
kommentaar, Delfi, kohus, Euroopa Inimõiguste kohus, anonüüm, Rootsi

Peamised teemad