13:32 16. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Illustratiivne foto

Baltimaade inimesed kalduvad enesetappudele

© AFP 2019 / Gregg Newton
Ühiskond
lühendatud link
22810

Leedu inimesed on enesetappude arvult 100 000 elaniku kohta maailmas teisel kohal ja kuigi teistes Balti riikides on olukord parem, on see kant tervikuna kõige depressiivsem piirkond Euroopas

ТАLLINN, 22. mai — Sputnik. Jõukal järjel Euroopa on jätkuvalt kõige kõrgema enesatappude määraga maailmaosa ning Baltimaad kuuluvad enesetappude arvu poolest 100 000 elaniku kohta kontinendi ulatuses kindlalt liidrite hulka. Kõige altimad, nagu selgus, on oma eluga lõpparvet tegema leedulased, samas kui lätlased ja eestlased peavad saatuselöölidele paremini vastu.

Maailma Terviseorganisatsiooni aruanne, mis on pühendatud ennetustööle vaimse tervise osas, näitab, et Leedus sooritatakse iga elanikkonna 100 000 inimese kohta 32,7, Lätis 21,7 ja Eestis 18,9 enesetappu. Leedu jääb oma näitajatega, juhul kui tegemist ei ole mingi eksitusega, vaid pisut alla Sri Lankale, kus oma elu lõpetab ise iga 100 000 saarlase seast pea iga 35. inimene, mis on ka absoluutseks „maailmarekordiks".

Raske öelda, miks tundub elu selle väikese saareriigi elanikele niivõrd väljakannatamatu, kuid sama raske on endale ette kujutada, mis tõukab enesetappudele sedavõrd palju Leedu inimesi.

Venemaal on selleks traagiliseks näitajaks 20,1 inimest, hüveolulises Belgias aga 20,5 inimest iga 100 000 elaniku kohta. Tekib mulje, et depressioonil ja elutahte kadumisel on pisutine seos elatustaseme ja elukvaliteegiga, aga ka kuuluvusega ühte või teise usulisse konfessiooni.

Sooja mere ääres on isu elada

Asjatundjad märgivad, et suitsiidide arv kasvab maailmas iga aastaga. 2015. aastal, mille statistikaga WHO avaldatud aruandes tegeleb, hukkus enesetappude läbi ligi 800 000 inimest (üks inimene iga 40 sekundi järel).

Kõige kõrgem enesetappude määr on sedastatud Euroopas — 14,1 inimest 100 000 elaniku kohta, kõige madalam aga — 3,8 suitsiidi 100 000 elaniku kohta — on registreeritud Vahemere idaosa riikides.

Võib-olla on Leedu enesetappude kõrge tasemenäit seotud WHO uurimuse kohaselt maailma kõige suurema alkoholitarbimisega vaadeldult suhtarvuna elanikkonna ühe inimese kohta. Iga selle riigi üle 15-aastane elanik tarvitab arvutuslikult 18,2 liitrit nn puhast alkoholi aastas. Tõsi, juba mainitud Sri Lankal juuakse palju vähem — absoluutalkoholi arvestuses 4,1 liitrit, аga tapetakse end sagedamini. Eesti, mida sageli nimetatakse maailma üheks joomalembesemaks riigiks, ei mahu oma 12,8 liitriga nina peale WHO (GISAH) 2015. aasta andmete kohaselt isegi joomarriikide esikümnesse ning Lätis juuakse veel vähem — 12,3 liitrit inimese kohta.

Sellegipoolest on Baltimaad, kui uskuda WHO uuringuid, tervikuna enesetappude ja alkoholi tarvitamise näitude poolest piirkonna rekordiomanikud.

Tagid:
konfessioon, elukvaliteet, enesetapp, Maailma Terviseorganisatsioon, WHO, Euroopa

Peamised teemad