08:49 23. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta, illustratiivne foto

Kes on see noor, kes ei tööta ega õpi?

© Pexels
Ühiskond
lühendatud link
10630

Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta - Noorte Tugila värske tegevusanalüüs aitas luua Tugila programmis osaleva noore statistilise “portree” – kes on see noor, kes ei tööta ega õpi

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Kes on see noor, kes ei tööta ega õpi? Kus ta elab, kui vana ta on ja miks ta on sellisesse olukorda sattunud?

Ehkki Eesti NEET-noortest suurem osa elab Põhja-Eestis, on programmis osalejaid enim just Lõuna-Eesti noorte seas — see on üks oluline infokild, millega võib võtta kokku Noorte Tugila esimese tegutsemisaasta, teatab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus oma pressiteates.

Noorte Tugila juhi Heidi Paaborti sõnul on tänu Noortekeskuse Logiraamatu põhjal tehtud analüüsile olemas nüüd tervikpilt, milliste noorteni on nad enam kui aastaga jõudnud ja milliste noorteni jälle mõnevõrra vähem.

„Otseselt üllatusi analüüs ei toonud, aga rõõmustav oli kogeda, et oleme jõudnud väga paljude erineva vanuse ja taustaga noorteni igas Eestimaa nurgas," rõhutab Heidi. Analüüs näitas ka Tugila programmi piirkondlikke erisusi — nii noorte profiili kui ka spetsialistide tegutsemise võimaluste mõttes.

„Stardipauk ja algus oli kõigil sarnane, aga eesmärke viib iga piirkond ellu sealsete võimaluste piires. See võimaldab meil tulevikus analüüsida toetavate tegevuste dünaamika ja piirkonna erisuste vastastikuseid seoseid," sõnas Paabort.

Statistiline portree

Eesti Statistikaameti Tööjõu-uuringu andmetel elab Eesti NEET-noortest 39% Põhja-Eestis ja 25% Lõuna-Eestis, kuid alates Tugila programm käivitamisest 2015. aasta novembris kuni 2016. aasta lõpuni olid programmis osalejatest ligemale pooled Lõuna-Eestist ning vaid alla kümnendiku (9%) Põhja-Eestist (Harjumaalt).

Lõuna-Eesti hõlmab siinkohal kuut maakonda, sh Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaad. Ida-, Kesk- ja Lääne-Eesti noorte puhul olid NEET-noorte osakaal ja Tugila programmis osalejate proportsionaalne jaotus suhtelistelt võrdne. Seega võib järeldada, et Tugila programm on esimese tegevusaasta jooksul olnud eriti edukas Lõuna-Eestis.

Pea pooled on 19-23aastased

2016. aasta 31. detsembri seisuga on Tugila programmi jõudnud 2014 noort. 1778 noore kohta on logiraamatus avatud juhtumi kirjeldus, neist 56% on noormehed ja 44% neiud. Programmi noorte keskmine vanus on 20,1 aastat. Kõige enam ehk 37% olid 18-aastased ja nooremad. „Vanemad" ehk 24-aastased ja vanemad moodustavad 15%. Seega pea pooled programmis osalevatest noortest on 19-23-aastased. Noormehed on keskmiselt natuke nooremad kui tütarlapsed, vastavalt 19,8 ja 20,6 eluaastat.

Valmis lühifilm noortega seotud inimkaubanduse juhtumitest, illustratiivne foto
© Sputnik / Павел Лисицын

Poisid on nooremad, tüdrukud vanemad

Ilmnes, et programmis osalevatest noortest kõige suurema rühma moodustavad kuni 18-aastased noormehed (23% kõigist noortest, kelle puhul on olemas nii soo kui vanuse andmed), arvukuselt järgmine rühm on 19-21-aastased noormehed (16%) ja kolmandal kohal on kuni 18-aastased tütarlapsed (15%). Maakondade lõikes oli kõigis peale Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Jõgevamaa noormehi rohkem kui neidusid.

Huvitav on aspekt, et vanemaealiste noorte osakaal oli suurem Hiiumaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, kuid kuna tegemist on programmi esimese aasta andmetega, siis maakondade erisus järgnevate aastatega ühtlustub.

Haridustase on pigem madal

Kõige huvitavam oli küsimus noorte hariduse ja perekondliku tausta kohta. Noortest, kelle kohta on logiraamatus märge hariduse kohta, on 30% alg- või põhiharidusega, 10% üldharidusega, 13% kutseharidusega ja 4% kõrgharidusega. Hetkel õppijaid on 3% ning nendest suurem osa on omandamas põhiharidust.

Lõpetamata haridus on logiraamatusse kantud noortest 22%-l. 26% noortest on omandanud alg- või põhihariduse, 13% on jätnud põhihariduse omandamise pooleli ja põhiharidust omandab 4,5% noortest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et osalejatest peaaegu pooltel on vaid põhiharidus või sellest madalam haridustase.

Millal noorte haridustee katkeb?

Põhihariduse omandamise pooleli jätnud noorte puhul ilmneb samuti selge muster: haridustee katkeb enamasti 8. klassis (59% kõigist põhihariduse omandamise katkestajatest) või 7. klassis (28%). Kuigi õppijate osakaal on programmis osalevate noorte seas suhteliselt tagasihoidlik — alla 7%, siis ka siin tuleb esile, et enamikel juhtudel tähendab õppimine põhihariduse omandamist (57%). Kui võrrelda Noorte Tugila programmis osalejate haridusprofiili üldiselt NEET-noorte omaga, siis proportsioonid on enamvähem sarnased.

Tüdrukud on kõrgema haridusega

Kõigist programmis osalevatest noortest moodustavad kõige arvukama rühma põhiharidusega noormehed, neile järgnevad noormehed, kellel on põhihariduse omandamine jäänud pooleli ning kolmandana tulevad põhiharidusega neiud. Samuti selgus, et tütarlaste seas on üldhariduse ja kõrgharidusega noorte osakaal kõrgem.

Kui palju on töötuid noori?

Võib öelda, et mida vanem on programmiga liitunud noor, seda suurema tõenäosusega on ta töötu ja töötukassas registreeritud. Analüüs näitas, et kõige sagedamini on noore staatuseks märgitud töötu (35%), noor on registreeritud töötukassas (14%), järgnevad mitteaktiivne (7%), töökogemus puudub (11%) ja töötav vabatahtlik (4%).

Mitteaktiivsuse põhjused on märgitud ära 61 noore puhul, nendest pooled on noored, kes ei õpi, kuid on koolikohuslased; teine pool mitteaktiivsetest noortest on vanemapuhkusel, kusjuures alla ja üle 1,5-aastase lapsega kodusolijaid on enam-vähem võrdselt.

Noormeeste puhul on sagedamini märgitud, et töökogemus puudub ja nad on töötud, neidude puhul aga töötukassas arvele võtmine ja mitme valiku markeerimine: nt töökogemus puudub ning samas on ta mitteaktiivne või registreeritud Töötukassas.

Milline on perekondlik taust?

Logiraamatu alusel saab aimduse ka noore leibkonnast. 153 noore puhul, mis moodustab 9% kõigist logiraamatusse kantud noortest, on märgitud, et nad on ebasoodsas olukorras. Nendest omakorda 101 noore puhul on kantud logiraamatusse täpsustus leibkonna struktuuri kohta — pooled noored on pärit perest, kus on üks töölkäiv täiskasvanu ja lapsed, veerand on töötute perest ja veerand töötute perest, kus kasvavad lapsed.

Suurim riskitegur

Võib öelda, et kõige sagedasemateks riskteguriteks nii noormeeste kui neidude puhul on lõpetamata haridus, millele järgneb päritolu maapiirkonnast (kui noor elab piirkonnas, kus tööle või haridusasutuseni jõudmine on transpordisüsteemi tõttu raskendatud ja piirkonnas puuduvad vastavad asutused töökoha või hariduse pakkumiseks).

Vähemsagedaste riskifaktorite osas on märgatavad soolised erinevused: neidude jaoks on oluliseks täiendavaks takistuseks lapsega kodusolek või üksikvanema staatus, noormeeste hulgas on aga spetsiifiliseks riskiteguriks kriminaalkaristus.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Noortekeskuste TUGILA programmi töö on kestnud natuke üle aasta, selle aja jooksul on programmiga ühinenud üle 2000 noore ja esimesed noored on jõudnud edukalt programmi lõpetamiseni ja väljunud ka NEET-noore staatusest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et neiud on olnud eesmärkide täitmisel veidi paremad kui noormehed. Näiteks noormeestest, kes seadsid endale eesmärgiks saada tööle, on selle täitnud 71%, neidudest 86%. Neidudest, kes püstitasid endale programmi alguses eesmärgi jätkata õpinguid, täitsid eesmärgi 60%, noormeestest aga 54%.

Raportiga saad tutvuda siin.

Noorte Tugila on osa Eesti riiklikust Noortegarantii tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Eestis toimib programm 137 omavalitsuses. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Eesti Avatud noortekeskuste Ühendus töötab noorte heaks alates 2001. aastast.

Tagid:
analüüs, programm, portree, töötu, noored, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tugila, Eesti

Peamised teemad