02:49 19. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Neljapäeval avatakse Kadrioru suvehooaeg

Neljapäeval avatakse Kadrioru suvehooaeg

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
31 0 0

Neljapäeval, 15. juunil, avab Kadrioru park taas suvehooaja; suve jooksul on kõigil huvilistel võimalik lisaks looduse ilule saada osa mitmetest kontsertidest, ekskursioonidest ning tähtpäevadest

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Kõigi suveürituste kohta saab lisainformatsiooni Kadrioru pargi kodulehelt ja sotsiaalmeediast, vahendab Raepress.

Avamisel musitseerib kaks orkestrit. Kell 17.00 astub lavale Tallinna Kammerorkester koos dirigent Risto Joosti ning solistide Triin Ruubeli ja Lasse Joametsaga viiulil. Esitamisele tulevad Antonio Vivaldi viiulikontsertide tsükkel „Aastaajad" ja Astor Piazzolla „Buenos Airese neli aastaaega".

Edasi võtab lava üle Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester ja dirigent Sirly Illak-Oluvere, kes pakuvad publikule veidi kergemat pargimuusikat. Kontsertid on tasuta.

Silmapaistvaim kunstpark Eestis

Kadrioru park ja Kadrioru loss rajati 18. sajandi alguses, kui Peeter I ostis 1714. aastal Drentelnide suguvõsae suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.

Kadriorus rallisid pardid vähihaigete laste toetuseks
© Sputnik / Александр Заболотный

Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva Weizenbergi tänava kohal) asus nn vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel.

18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi palee parki raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinna 1804. aastal, misjärel anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänava äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loss jälle keisriperekonna tähelepanuta.

Vaatamisväärsused

Käidavaim koht pargis on Luigetiik ja selle ümbrus. Luigetiigi kõrval asub F. R. Kreutzwaldi monument. Koidula 12a asub Eesti tuntud kirjaniku A. H. Tammsaare muuseum. F. R. Kreutzwaldi monumendi taga asub muuseum Miia-Milla-Manda koos laste mänguväljakuga.

Arengukava kohaselt on Kadrioru park aastal 2027 muuseumpark, mis haakub Kadrioru lossis ja kõrvalhoonetes asuva Kadrioru kunstimuuseumiga nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt
© Sputnik / Вадим Анцупов

Algselt oli Luigetiigi juures teisel pool tänavat jääva tiheda kõrghaljastusega pargi asemel itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli algselt kavandatud väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed. 1722. aastal istutasid sõdurid parki 550 puud. Pargi kiire kujundamise huvides praktiseeriti tollal edukalt täiskasvanud puude ümberistutamist. 

Osa puudest, eelkõige hobukastanid, kavatseti hiljem Peterburi aedadesse üle viia, kuid Peeter I surma järel see ununes ning hobukastanid jäidki Kadriorgu. Selles pargi osas asub mitmeid erinevaid skulptuure: Amandus Adamsoni monument, "Belvedere Apollo" koopia, Jaan Koorti monument. Kunagi asusid Kadrioru pargis punakaartlaste mälestussammas, Juhan Smuuli monument ja Kadrioru lossi ees J. Vares-Barbaruse mälestussammas. 

Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viiva promenaadi äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Kõrvuti asuvate lossi külalistemaja ja pargipaviljoni ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Roheline aas 3 asub 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asub 20. sajandi alguse eesti kirjaniku Eduard Vilde muuseum. Maja kõrval on Peeter Mudisti skulptuur "Kodumaa".

Valgus kõnnib Kadriorus.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kadrioru lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ja jääkelder. Restaureeritud köögihoones on koha leidnud kunstikoguja Johannes Mikkelii kunstikollektsiooni tutvustav muuseum. Üle tee on Peeter I majamuuseum — hoone, mis tänapäeval esindab ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik.

1936. aastal asus pargis neli oravate ja tihaste einelat. Park võeti kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. aasta määrusega nr 218. 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum: Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
suvehooaeg, park, suvi, avamine, kontsert, Kadrioru Park, Tallinn

Peamised teemad