17:14 18. August 2017
Tallinn+ 21°C
Kuula otse
Jõhvi kalmistule on maetud eestlasi, venelasi, tatarlasi, armeenlasi ja teisi

Pastor: eestlased tuleb matta slaavlastest eraldi

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Ühiskond
lühendatud link
6220

Üks Jõhvi vallavalitsusele adresseeritud pöördumisele allakirjutanuist, kes taotleb kalmistul eesti ja slaavi kultuuri esindajatele eraldi matmisalade määramist, Peeter Kaldur usub, et see uuendus ei peaks küll ühiskonnas pingeid üles kruvima

ТАLLINN, 16. juuni — Sputnik, Jevgeni Ašihmin. Juuni algul laekus Jõhvi vallavalitsusele ühispöördumine, kus räägitakse vajadusest "kaitsta nii eesti kui vene kalmistukultuuri" ja selleks tuleb piiritleda kummagi kogukonna jaoks oma matmispaik. Üks petitsioonile allakirjutanuist, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli koguduse pastor Peeter Kaldur selgitab, et surnute hauarahu rikkuma ei hakata, vaid pöördumises kõneldakse üksnes uutest kalmupaikadest.

Jõhvis küpseb kalmistuskandaal
© Sputnik / Евгений Ашихмин

„Inimesed on sõltumata rassist, rahvusest ja poliitilistest vaadetest kõik ühevõrra väärtuslikud," ütleb pastor portaalile Sputnik Eesti, kuid lisab, et kuna slaavlased ja eestlased esindavad kumbki erinevat kultuuri ja tsivilisatsiooni, siis peaksid nende kalmud asetsema teineteisest eraldi.

Ei nõua, vaid soovitame

Jõhvi linnas, mis on Ida-Virumaa valla halduskeskuseks, elab ligikaudu 14 000 inimest, kellest enamik on venekeelsed. Kohaliku kirikuaia kalmistul on juba üle kümne tuhande hauaplatsi.

Pastor ütleb, et ajalooliselt oli kalmistul venelaste ja eestlaste osa eraldi, kuid viimastel aastatel on alanud segunemine, ühes ja samas kalmistuosas on hakatud matma nii eestlasi kui venelasi.

„Küsimus ei ole rahvuses. Mitte keegi ei taha ühiskonnas pingeid tekitada. Kuid kultuuride erinevust tuleb aktsepteerida," lausub pastor. „Ma olen üllatunud, et nimelt paari päevaga õnnestus niisugune hulk allkirju koguda," kõneleb pastor enam kui viiekümne Jõhvi kodaniku allkirjast mainitud pöördumisel.

Küsitlus

Kas inimene tuleks pärast tema surma matta sõltuvalt tema
  • rahvusest
    2.5% (1)
  • usutunnistusest
    7.5% (3)
  • sünnikohast
    0% (0)
  • surma kohast
    0% (0)
  • elukohast
    0% (0)
  • soovist
    57.5% (23)
  • lähedaste soovist
    17.5% (7)
  • Kõik surnud tuleks matta nende vahel vahet tegemata
    15% (6)
Hääleta: 40

Ta täpsustab ühtlasi, et allakirjutanute seas on ka üks väliseestlasest naine. „Kohalikele võimudele saadetud pöördumisel ei ole esitatud ranget nõudmist kehtestada matmisaladele kindlad piirid, vaid on tõstatatud küsimus ja esitatud ettepanek. Eestlased peavad matma oma sugulasi oma kommete kohaselt ja soovitavalt eraldi alale," jätkab pastor.

Tema sõnul on igal rahval oma kultuuripärand, erandiks pole ka slaavlased ja eestlased. Näiteks, selgitab pastor, püstitavad slaavlased erinevalt eestlastest kalmude ümber tarad ja kaunistavad hauaplatsi kunstlilledega. Eestlased aga eelistavad ääristada hauaplatsi elavate taimedega ja jätta taraga piiramata. Erinevus on ka hauale paigutatud risti kujus. 

Lõimumises tekkis tõrge

Tema hinnangul edeneb lõimumine ühiskonnas väga viletsalt. „See on mõistetav — inimesed hoiavad kinni neist arusaamadest, mille najal nad on üles kasvanud. Nii peabki olema. Seda ei saa hukka mõista, kuid seda tuleb teada ja arvestada," ütleb Mihkli koguduse karjane.

Pastori meelest on eestlaste ja slaavi rahvaste seas säilinud vaadete erinevus üheks tõendiks kultuuride erinevusest.

Slaavlaste ja eestlaste segaabielusid on palju, nõustub luteri koguduse hingekarjane. Mis saab siis, kui vallavalitsus kehtestab eri kultuuride esindajatele uued matmisreeglid? „Kummale kalmistuosale sellise pere liikmed matta, seda ei otsusta kirik, vaid lahkunu lähedased," arvab pastor vastuseks.

Varem hoolitsesime koos haudade eest

Selle linna elanik, katoliku usutunnistusega Sofia Šilak ütles portaalile Sputnik Eesti, et ta kahtleb idees piiritleda uus kalmistuosa rahvuste ja kultuuritavade järgi: „Jumal on meil kõigil üks. Arvan, et pole vajadust uusi kalmualasid omavahel eraldada."

Eestivenelaste kuuluvustunne Eesti riiki on kasvanud, illustratiivne foto
© Sputnik / Владимир Песня

Kohtla-Järve ja Jõhvi sõja-, töö- ja Leningradi blokaadi veteranide ning fašistlikes koonduslaagrites kinnipeetute ühingu esimees Valeri Tumko ütleb, et on valla juhtkonnale saadetud kirjast teadlik.

„Ent kui mees on eestlane, naine aga venelane, mida siis teha? Kalmistule on maetud eestlasi, venelasi, tatarlasi, armeenlasi ja teisi. Jaotada kadunukesed rahvuslike ja usuliste tunnuste põhjal — see käib üle mõistuse," leiab ta.

Tema hinnangul ei ole võimalik aru saada, mis selle pöördumise autoreid tagant tõukab. „Nähtavasti tahab keegi enne kohalikke valimisi pisut paati kõigutada," on veteranide ühingu juhi arvamus.

Veteranide organisatsiooni juht meenutab, et läinud aastatel ei seganud eestlaste ja venelaste viimse rahupaiga lähinaabrus mitte kedagi. „Enamgi veel, eestlased ja venelased käisid üksteisel abiks haudade eest hoolitsemas," lausub Tumko.

Tagid:
ühispöördumine, kalmistu, allkirjad, skandaal, Jõhvi Mihkli kogudus, vallavalitsus, Peeter Kaldur, Jõhvi

Peamised teemad