16:16 23. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1740
  • RUB89.1500
Ühiskond
lühendatud link
7511

„Homoseksuaalsuse propaganda“ keelamise seaduse autorid lähtuvad sellest, et inimene sünnib ilma ebatavalise seksuaalse sättumuseta, kuid võib selle hiljem omandada – niiöelda „homoseksuaalsuse reklaamimise“ mõjul

TALLINN, 24. juuni — Sputnik. „Homoseksuaalsus ei ole perverssus. Perverssuseks on maahoki ja jääballett." Need sõnad kuuluvad tuntud nõukogude näitlejannale, Stalini preemia laureaadile Faina Ranevskajale. Tema oleks ilmselt üsna üllatunud nähes, millised tõsised tagajärjed on sellel väljaütlemisel nüüd, 30 aastat pärast tema surma. Portaal Inosmi vahendab kirjutise saksa ajakirjast Spiegel.

12. aprillil 2012. aastal tuli seksuaalvähemuste õiguste eest võitlev aktivist Nikolai Aleksejev plakatiga, millele oli maalitud Ranevsjaka aforism, Peterburi linnavalitsuse esisele väljakule ja peeti peatselt kinni korrakaitseorganite töötajate poolt. „Homoseksuaalsuse propaganda" eest tuli Aleksejevil maksta viis tuhat rubla trahvi (umbes 77 eurot). Isegi Venemaal ei saa seda summat nimetada märkimisväärseks, kuid Aleksejevi jaoks oli tegemist põhimõttelise küsimusega. Ta kaebas antud otsuse Peterburi linnakohtusse, ent edutult. 2012. aasta juunis pöördus ta hagiavaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (ECHR).

Vilniuses algas Baltic Pride.
© AFP 2019 / PETRAS MALUKAS

Samamoodi toimis Rjazani elanik Nikolai Bajev. Tema seisis samasisuliste plakatitega koolide ja lasteraamatukogu ees. „Homoseksuaalsus — see on normalne," oli neile plakatitele kirjutatud. Ja ka: „Ma olen uhke, et olen „lilla"!" Bajev vahistati, kuna Rjazanis kehtib alates 2006. aasta aprillist lastekaitseseadus, mis keelab „avaliku homopropaganda alaealiste seas". Bajevile mõisteti karistuseks rahatrahv — 1500 rubla (ligikaudu 23 eurot), kuid ta pöördus Venemaa põhiseaduskohtusse ning pärast tema hagi tagassilükkamist Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis.

„Rahvasaadikud on lapsetapjad"

Arhangelski elanik Aleksei Kisseljov süüdistas 2012. aastal Venemaa valitsust hoolimatuses ja valeinfo levitamises: „Venemaal on alaealiste hulgas kõige kõrgem enesetappude osakaal. Märkimisväärne osa neist ohvritest on homoseksuaalid. Nad otsustavad selle sammu kasuks, sest saavad liiga vähe teavet oma loomupärase soodumuse kohta." Kisseljov jõudis koguni järeldusele: „Rahvasaadikud on lapsetapjad." Tulemusena karistati teda 1800 rubla suuruse rahatrahviga

Nüüd on ECHR otsustanud, et:

— kõigi kolme juhtumi puhul rikuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10, mis sätestab õiguse avaldada oma isiklikku arvamust;

— samuti eirati inimõiguste konventsiooni artiklit 14, mis sätestab keelu kedagi diskrimineerida;

— Venemaa võimud peavad Bajevile, Kisseljovile ja Aleksejevile maksma hüvitiseks vastavalt 8000, 15 000 ja 20 000 eurot.

Kuigi Venemaal ametlikult vastu võetud seadus „homoseksuaalsuse propaganda" keelamise näol on kutsutud ja seatud alaealisi kaitsma, on Venemaa võimud toiminud diskrimineerivalt ning soodustanud eelarvamuste ja homofoobia levikut, otsustas EHRC. Teabe varjamine seksuaalse enesemääratluse ja sooliste küsimuste osas on kohtu hinnangul „kontraproduktiivne".

11. juunil 2013. aastal kirjutas Venema president Vladimir Putin alla seadusele nr 135 „Alaealiste seas ebatraditsiooniliste seksuaalsete suhete propaganda keelustamisest".

Eksperdid kardavad oma arvamust avaldada

Seaduse autorid lähtuvad sellest, et inimene sünnib ilma ebatavalise seksuaalse sättumuseta, kuid võib selle hiljem omandada — niiöelda „homoseksuaalsuse reklaamimise" mõjul. Samas ei ole Venemaa juhtkonna esindajad esitanud mingeid selgitusi, „rääkimata juba teaduslikul alusel" kinnitusest, et selline „homoseksuaalne ümberkasvatamine" on tõepoolest võimalik, öeldakse EHRC dokumentides.

„Mul on väga hea meel, et EHRC on selgesõnaliselt keeldunud seda teooriat tunnistamast," teatas intervjuus väljandele Bajevi advokaat Dmitri Bartenjev. Loomulikult leidub Venemaal nimekaid psühhologe, kes on veendunud, et homoseksuaalsus on kaasasündinud omadus. „Aga sel teemal ei esine mingit asjatundlikku dialoogi, eeskätt seetõttu, et eksperdid lihtsalt kardavad oma isiklikku arvamust avaldada. Võimalik, et see kohtuotsus annab neile julgust."

Vene kohtunik Dmitri Dedov osutus ainsaks, kes hääletas EHRC otsuse vastu. Tema sõnul on laste isiklik elu tähtsam kui arvamuste avaldamise vabadus. „Mõte sellest, et seksuaalsuhted samasooliste inimeste vahel on normaalsed, loob eeldused selleks, et lapsed võivad nendega nõustuda puhtast uudishimust." Sellega seostuvalt tekib oht seksuaalse vägivalla näol.

Trahvid ja ametikohal töötamise keeld

„Homoseksualsuse propagandat" keelava seaduse pooldajad on alati osutanud sellele, et samasooliste suhete vastuvõetamatus on vene ühiskonnas algselt loomupärane. EHRC seevastu sedastas, et Venemaa juhtkonnal pole õnnestunud veenvalt tõestad, et iga vaba mõtteväljendus LGBT teemal võib kompromiteerida ja kahjustada „traditsioonilist perekonda".

Olenevalt sellest, kes nimelt „homoseksuaalsuse propagandaga" tegeleb, on selle eest ette nähtud trahvid alates neljast tuhandest kuni ühe miljoni rublani (alates 60 kuni 15 000 euroni) ning oma ametis töötamise keeld tähtajaga kuni 90 päeva. Välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele on sätestatud eraldi trahvimäärad: neljast kuni viie tuhande rublani, kuid erakorralistel juhtudel võib neile osaks saada ka haldusarest tähtajaga kuni 15 ööpäeva, ühtlasi on sätestatud Venemaalt väljasaatmise võimalus.

Kuigi karistusmäärad on selgelt välja toodud, ei ole Venemaa seaduse sõnastus EHRC arvates keeleliselt piisavalt täpne. Sõnastuse ebamäärasuse tõttu on võimalik seadust tõlgendada lubamatul laialdaselt ja nii võib see avada tee kuritarvitustele. Advokaat Bartenjevi sõnul on tegemist „erakordselt olulise aspektiga".

Kas tegelik või vaid sümboolne võit?

Nikolai Aleksejev nimetas EHRC otsust Venemaa LGBT kogukonna „suureks võiduks". Ent milliseid konkreetseid tulemusi sellel võib olla?

2015. aasta detsembrist peale ei loeta EHRC otsuseid Venemaal täitmise kohustuse poolest siduvateks — siis kirjutas president Putin alla seadusele, mille kohaselt Venemaa Konstitutsioonikohtu otsused on Euroopa kohtu otsuse suhtes ülimuslikud. Põhjuseks oli EHRC kohtulahend 2014. aastast, millega Venemaale määrati kohustus maksta naftakontserni JUKOS endistele osanikele kompensatsioone kogusummas 1,9 miljardit eurot.

Teisisõnu, jutt käis tohutu suurest rahast. Ent sääraste tõsiste juhtumite puhul ei ole sellest tühjagi, et Venemaa omal ajal Euroopa inimõiguste konventsioonile alla kirjutas, ja rangelt võttes peaks olema kohustatud EHRC otsuseid täitma.

Venemaa juhtkond esitab vaide

Kõnealune kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Venemaa justiitsministeerium on juba teatanud, et EHRC otsus läheb uuesti läbivaatamisele. Tema hinnangul ei ole homoseksuaalsuse propageerimist keelavad seadused rahvusvahelise praktikaga vastuolus.

Venemaal loeti homoseksuaalsus kuni 1993. aastani kriminaalkuriteoks ning kuni 1999. aastani klassifitseerus mitteheteroseksuaalne käitumine haigusilminguks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
homoseksuaalsus, homo, ECHR, LGBT, Euroopa Inimõiguste kohus, Venemaa

Peamised teemad