19:35 19. August 2017
Tallinn+ 21°C
Kuula otse
Paides algab Arvamusfestival, illustratiivne foto

Paides algas viies Arvamusfestival

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Ühiskond
lühendatud link
2410

Paide südalinnas algas täna viies Arvamusfestival, mis toob huvilisteni kahe päeva jooksul ligi 160 arutelu

TALLINN, 11. august — Sputnik. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll liidu poliitika suunamisel ja ühtsete eesmärkide täitmisel. Poliitika alates julgeolekust ja lõpetades toidulauaga puudutab igapäevaselt meie kui eurooplaste elu, seisab Eesti EL-i Nõukogu eesistumise kodulehel.

Kuidas ja kui lähedalt Euroopas toimuv meid mõjutab, saab kuulda Arvamusfestivali Euroopa alal, kus teiste seas avaldavad arvamust ka Soome endine president Tarja Halonen, Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ja katoliku piiskop Philippe Jourdan. Vaata Euroopa alalt otseülekannet

Täna kell 12 vaatav tulevikku, sedapuhku küll tööturu omasse, arutelu "DigiEuroopa võitjad ja kaotajad". Selles Eesti e-riiki puudutavas arutelus kõnelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ja ettevõtja Anna-Greta Tsahkna Euroopa Liidu digikavast ning muuhulgas ka tehnoloogiavaldkonna kuumast teemast tehisintellektist, kes juba lähitulevikus võib miljoneid töökohti ähvardada.

Arvamusfestivalil löövad Tallinna Ülikooli teadlased kaasa kuues arutelus >>

Ühelt poolt muudab tehisintellekt töötegemise efektiivsemaks ning abistab nii töötajat kui ettevõtjat, edendades seeläbi majandust. Teisalt aga kaotavad töö nii rutiinse kui spetsialiseeritud töö tegijad – näiteks ohustab tehisintellekt lisaks autojuhtide ja tehasetööliste kõrval ka juriste, arste, logistikuid ja teadlasi.

Seetõttu muutuvad oluliseks nii ümberõpe kui elukestev õpe. "Kui tehnoloogia arengust tulenevate muutuste probleemi endale teadvustame ja sellele mõtleme, oleme eelseisvateks muutusteks valmis," kirjutab Eesti Päevalehes Ülle Matt (VIIDE). Kuidas aga Euroopa Liit tehnoloogia arengu ja töökohtade kadumisega hakkama saab, selgub vägagi elulises arutelus.

Vene keelt kõnelevad huvilised saavad kell 14 osaleda arutelul "Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?", mis keskendub Ukrainale kui kõige olulisemale Euroopa Liidu idapartnerluse riigile.

"Ehitame Ukraina ja Euroopa vahele raudkindla silla vastastikuseks mõistmiseks, toetamiseks ja tõhusaks koostööks" – selliselt võtab arutelu tuuma kokku korraldaja Dmitri Teperik rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Nimelt korraldatakse arutelul videosilla vahendusel otseühendus Kramatorskiga, Donetski oblasti administratiivkeskusega, kus kõik soovijad saavad n-ö otse-eetris osaleda rahvusvahelises diskussioonis. Seejuures võiks Teperiku sõnul sündida arutelu tulemusena arusaam, kuidas saaks Euroopa tuua kaasa reaalseid ja hädavajalikke muutusi Ida-Euroopas ning milline võiks olla Eesti roll Ukraina julgeoleku ja arengu tugevdamisel.

Teema, mis kahtlemata läheb korda enamikule eestlastele, on Euroopa julgeolek. "Tihitilugu on riigikaitse teemaks väga üldistes piirides ning diskussioon käib kahe äärmuse vahel: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem ning sõda on kohe tulemas."

Nõnda võtavad riigikaitseteemalise avaliku diskussiooni kokku Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete ringi esindajad, kes üheskoos Eesti NATO ühingu ja riigikantseleiga korraldavad arutelu "Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?", mis algab kell 16.

Kuna Eesti kaitsevõimekus on sel aastal olnud kõrgendatud tähelepanu all seoses NATO liitlasvägede saabumisega ning julgeolekuolukorda mõjutab lähiajal suurõppus Zapad, on tänases julgeolekukeskkonnas asjakohane ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine neil teemadel.

Arvamusfestival kogus soovitud toetussumma >>

Arutelul tuleb juttu Eesti riigikaitse tugevustest ja nõrkustest, seda nii koos NATO ja Euroopa Liiduga, aga ka ilma rahvusvaheliste organisatsioonide toeta. Seejuures uurivad kaitsevaldkonna asjatundjad kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg ja teadur Riina Kaljurand, kas meedia on julgeolekuriskid asjata suureks puhunud ning kui realistlikud on nii seal loodud kui ekspertide sõnastatud ohustsenaariumid.

Mõneti populismi-temaatikast mõjutatuna on tänasel päeval olulisel kohal Euroopa Liidu ühtsuse säilitamine. Seetõttu saab Euroopa alal kuulda kell 18 Brexiti-teemalist arutelu "Euroopa Liit 100?", mille käigus Henrik Hololei, Matti Maasikas ja Kadri Liik vaatlevad, milline on Brexiti mõju Euroopale ning kui kõbus on täna 60-aastane Euroopa Liit.

Kuigi liidu liidrid on öelnud, et Euroopa Liidu väärtus on selle ühtsuses, pole liikmesriikide endi väärtused sageli ühtivad, mistõttu pole liidu ühine edasiminek enam iseenesestmõistetav. Diskussiooni käigus püüavad osalised uurida, mida tähendab Euroopa ühtsuse puudumine Eestile ja milline peaks olema Eesti positsioon Euroopas – kas oluline on kuuluda n-ö tuumik-Euroopasse või vaadata hoopis Suurbritannia poole? Brexit ju näitas, et Euroopa Liidust on võimalik ka lahkuda.

Peamised teemad