15:31 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Rannavalvureil tuli suvel kõige enam päästa omapäi jäetud lapsi, illustratiivne foto

Rannavalve: päästmist vajasid omapäi jäetud lapsed

© Sputnik / Сергей Мальгавко
Ühiskond
lühendatud link
33 0 0

G4S rannavalvurite sõnul möödus rannasuvi rahulikult, peamine mure on rannas järelevalveta jäetud lapsed ja üle suplejate peade lendavad lohesurfarid

TALLINN, 2. september — Sputnik. Erinevaid avaliku korra rikkumisi registreerisid G4S rannavalvurid suve jooksul ligi 4500, kokkuvõttes võib öelda, et keskmine rannakülastaja käitus mõistlikult ja teisi arvestavalt, teatab G4S oma kodulehel. 

Tallinna randades saab küsida lastele randmepaelu
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ka rahvarohked rannapäevad möödusid meie vetelpäästjatele üldjoontes rahulikult," ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Tallinna randades saab küsida lastele randmepaelu >>

Siiski tuli rannavalvel abistada ka uppumisohtu sattunud inimesi. Suve jooksul päästeti järelevalveta jäetud lapsi, kes sügavasse vette sattusid, eakas meesterahvas, kel ujudes jõud otsa lõppes, ja alkoholijoobes naisterahvas.

4. juulil päästis G4S rannavalvur Võrus Tamula järve rannas 8-aastase poisi, kes silla käsipuul kõõludes üle pea vette kukkus ega osanud ujuda. Vetelpäästja tõmbas lapse veest välja. Poiss oli veekogu ääres umbes 12–13-aastaste sõpradega. Lapse vanemaid rannas ei olnud.

27. juulil kandis Emajõe vool sügavasse vette 6–7aastase tüdruku, kes iseseisvalt enam madalasse vette tagasi ujuda ei suutnud. Vee peal hoidis teda täispuhutav suplemisvest. G4S vetelpäästja ulatas talle käe ja tõmbas lapse kalda poole. Tüdruku isa võttis 50–60 meetrit veepiirist eemal muru peal päikest ja ei teadnudki, et laps läks ujuma.

"Õnnetused kipuvad juhtuma ikka järelevalveta jäetud lastega. Iga lapsevanem teab, kui lihtne on väikest last silmist kaotada. Mõni on selle vältimiseks oma lapse rannas isegi punase mütsikesega varustanud," ütles Seemel.

27. juulil aitasid G4S rannavalvurid kaldale umbes 70-aastase mehe, kel poidepiirist üle ujudes sügavas vees jaks otsa sai.

12. augusti keskpäeval tõid G4S rannavalvurid Stroomi rannas poide juurest veest välja noore uppumisohtu sattunud alkoholijoobes naisterahva. Rannavalvurid osutasid naisele esmast abi ja andsid ta üle kiirabi meedikutele.

Inimesed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama >>

Esmaabi andsid G4S vetelpäästjad ja rannameedikud ligi 500 korral. Valdavalt tuli tegeleda lõikehaavade ja marrastustega. Üheks lõikehaavade põhjuseks on igal rannahooajal klaasikillud. 

Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Seetõttu paluvad vetelpäästjad järjekindlalt mitte tulla klaastaaraga randa. Peamiselt tuligi vetelpäästjatel rannakülastajatele meelde tuletada, et klaastaara ega lemmikloomaga randa tulla ei tohi.

Kuna lohesurf on järjest populaarsem, siis tuli G4S rannavalvuritel suve jooksul mitmeid kordi lohesurfaritele meelde tuletada, et ujumisalale minna ei tohi, kuna see on suplejatele ohtlik.

"Ujuja ja lohesurfari kokkupõrge võib lõppeda surmaga. Sama kehtib ka jetisõitjatele, kes vahel üle poidepiiri suplusalale sõitsid," ütles Seemel. "Suur tänu surfiklubidele, kes oma liikmeid koolitavad ja teavitavad, kus võib ja kus mitte surfata!" lisas Seemel.

G4Si vetelpäästjad aitavad suplushooajal ohutust tagada 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.

Tagid:
lohesurfar, omapäi, rannavalve, päästja, rand, suvi, lapsed, G4S, Eesti

Peamised teemad