01:30 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1587
  • RUB75.8119
Läti pealinn Riia

Vene muusikakriitik peab Lätit "kühvliks"

© Flickr / Tobi Gaulke
Ühiskond
lühendatud link
7640

Artjomi Troitski arvates olid olulised erinevused Läti, Eesti ja Leedu vahel veel nõukogude ajal hästi märgatavad

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik. Nõukogude Liidu vaim on Lätis tugevam kui teistes Balti riikides, nentis väljaandele Latvijas Avīze muusikakriitik Artjom Troitski, vahendab Läti Sputnik. Tervikliku tõlke sellest intervjuust toob ära Baltnews.lv.

Kühvel tähistab põlglikus mõttes Nõukogude Liitu, selgitas Troitski. Selle sõnaga on ta iseloomustanud Lätit ühes oma eelmises intervjuus. Muusikakriitiku arvates ei ole Eestis nõukogulikke jäänukeid seni veel tunda, kuid see on pigem lokaalne ilming.

"Läti NSV vaim elab jõulisemalt, seda on kõikjal, isegi Riia südalinnas. Kuid kõige olulisemaks on see, mida inimeste isekeskis räägivad. Kui ma kõnelen eestlastega, siis kui kriitiliselt nad ka poleks meelestatud oma valitsuse ja poliitika suhtes, tajun ma uhkustunnet riigi üle. Nad usuvad alati, et Eesti on midagi erilist, parim riik Euroopas, eestlaste loodud ja nii edasi. Lätis aga uhkustunnet enda ja oma riigi üle märgata ei ole. Kui ma oma lätlastest sõpradega juttu ajan, kuulen kahjuks ainult hädaldamist, kui halb on nende juhtkond ja kui armetud on ametnikud, kuidas kõik on käest lastud ja kokku kukkunud. Kirsiks tordil on tavaliselt kinnitus: "Aga Eestis on kõik hoopis paremini!" nentis Troitski.

Ta märkis, et Eestiski on siiski küllalt rohkesti nõukogude inimesi.

"Ma arvan, et mitusada tuhat sellist tukub seal ja näeb und, et NSVL on uuesti tagasi tulnud, vene keel on saanud riigikeeleks, eestlastele, lätlastele ja leedulastele on taas "nende koht kätte näidatud". Erinevus on selles, et mõnedes kohtades, nagu Eestis, võideldakse nõukogudeaegsete jäänukitega agaramalt ning mõnedes kohtades vähem agaralt – nii, nagu paraku Lätis," toonitas Troitski.

Tema sõnul olid erinevused Balti riikide vahel näha juba nõukogude ajal.

"Leedus on tugevalt väljendunud katoliiklus, vaimselt lähedane Poolale. Lätis on tugev protestantismi pärand ning sini võib vahest märgata sarnasust Sakasamaa linnadega. Eesti omakorda on peaaegu mittereligioosne, ta on pigem paganlik ja lähedane Põhjamaade kultuurile. Niiviisi ongi kolm erinevat koodi. Mulle meeldis juba nõukogude ajal neid erinevusi jälgida ja imestleda. Seejuures olid kõik kolm riiki isegi muusikas väga erinevad," kinnitas muusikakriitik.

Läti ja Venemaa lipud
© Sputnik / Alexey Tikhomirov

Troitski rääkis, et Eestis elades ei tundnud ta end kunagi tõrjutuna "rahvusliku tunnuse" põhjal. Tema sõnul kõneleb ta suheldes viisakusest eesti keelt.

"Mitte kordagi ei tulnud ette, et mul ei õnnestunud milleski kokkuleppele jõuda. Eakamad inimesed kõnelevad vene keelt, noored heal tasemel inglise keelt. Me saame üksteisest suurepäraselt aru," väitis Troitski.

Valdav enamus Venemaal usub üldlevinud stereotüüpi, et "Baltimaades rõhutakse venelasi", märkis kriitik.

"Alles hiljaaegu lugesin ühe vene ajakirjaniku artiklit sellest, et kõik venelased Baltimaades käivad kohutavalt riides, on kiilakad, elavad näljas. Poleks paha, kui selle artikli loeksid läbi ka Läti venelased – las nad näevad, mida nendest Venemaal mõeldakse. See on kohutav!" leiab Troitski.

Samal teemal

Krimm nagu Baltikum
Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek karistada Balti riike
Simonjan: vaatame seda tsirkust Leedus edasi
Leedu kärpis Venemaa piirile rajatava tara kolmekordselt lühemaks
Simonjan: hoopis meie peaksime kartma, et Eesti tirib meid tagasi Nõukogude Liidu õudustesse
Tagid:
kriitika, muusika, NSV Liit, Artjomi Troitski, Leedu, Läti, Eesti, Balti riigid

Peamised teemad