01:22 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga, illustratiivne foto

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga

© Flickr / Tom Woodward
Ühiskond
lühendatud link
5310

Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 11 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest suhelnud läbi interneti täiskasvanuga, keda nad ei tunne

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Uuringust selgus, et 36% Eesti lastest keelduks võõraste täiskasvanutega internetis suhtlemisest, kui viimased nende poole pöörduks, aga 15 protsenti oleks nõus. 35% Eesti lastest tunnevad end internetis ebaturvaliselt ning turvatunnet ohustavad internetis levivad valed ja viirused, vahendab Pealinn

Grooming: veebis toimuv lastejaht >>

Tele2 tellitud uuring näitab, et 36 protsenti Eesti lastest keelduks võõraste täiskasvanutega internetis suhtlemisest, kui viimased nende poole pöörduks, aga 15 protsenti oleks nõus.

Ülejäänud vastanud ei kasutanud internetti suhtluskanalina või neil puudus selge seisukoht. Lisaks selgus uuringust, et 35 protsenti Eesti lastest tunnevad end internetis ebaturvaliselt ning turvatunnet ohustavad internetis levivad valed ja viirused.

Sirli Seliovi sõnul võib internetitutvusest saada reaalne oht. "Halbade kavatsustega inimestel on lihtne oma tegelikku identiteeti internetis peita. Lastele tuleb selgitada, et nii mänguplatsil kui ka internetis ei tohiks suhelda võõraste täiskasvanutega ja sellisest kontaktist tuleb vanemaid teavitada," ütles Seliov.

"Lapsed võivad ka ise end haavatavaks teha, postitades internetti pilte või videoid. Sotsiaalmeedias tasub postitatud materjalile anda ligipääs vaid oma sõpradele ja ka siis väga hoolikalt vaadata, ega see tõmba ebatervet tähelepanu. Kindlasti ei tohi internetti postitada midagi sellist, mida ei tahaks, et see kõigile nähtavaks saab," ütles Seliov.

Vahi all on rekordarv pedofiile >>

Tehtud uuringu kohaselt on endast internetti laadinud pilte 55 ning videoid 37 protsenti lastest.

Küsitlus näitab, et laste enda hinnangul ei tea kaks kolmandikku vanematest, mida nende järelkasv internetis teeb.

Küsitluse kohaselt on 55 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest näinud internetist midagi hirmutavat või õõvastavat. Näiteks vägivalda, laste või loomade piinamist, kaadreid sõjast või operatsioonidest.

Полицейский патруль на улице в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов

Veebikonstaabel kinnitas: Eestisse on jõudnud ohtlik lastemäng >>

Uuringu selgus, et 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9–14 on oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83 protsenti, lätlastest 85 ja leedukatest 88 protsenti.

2017. aasta juunis läbiviidud uuringus osales 525 9–14-aastast last Eestist. Sarnased uuringud viidi läbi ka Lätis, Leedus ja Rootsis.

Sputnik Eesti on tutvustanud mitut „surmagruppides" varitsevat internetiohtu, nagu selleks on otsimismäng „Sinivaalad" ja riskantne „Jookse või sure", käsitles ka sellist nähtust nagu grooming.

Terminiga „grooming" tähistatakse laste väärkohtlemist internetis tegutsevate kurjategijate poolt. See ingliskeelne sõna tähendab otsetõlkes nii „hoolitsust" kui „ettevalmistust", mis annab edasi tegevusmeetodi põhilise sisu: tekitada lapses tundmus hoolivusest ja luua tugev psühholoogiline side edaspidiste kuritegude sooritamiseks.

Схема работы грумеров
© Sputnik /
Groomingu tüüpiline skeem
Tagid:
täiskasvanu, internet, Võõras, küsitlus, uuring, oht, lapsed, noored, Norstat, Tele2, Eesti

Peamised teemad