20:27 18. Detsember 2017
Tallinn+ 0°C
Kuula otse
Kuidas oma last virtuaalsete ahistajate eest kaitsta, illustratiivne foto

Sotsiaalvõrgustikud on saanud pedofiilide põhiliseks tööriistaks

© Pixabay sharpemtbr
Ühiskond
lühendatud link
3520

Lapsevanemad arvavad, et ostes lapsele nutitelefoni või tahvelarvuti, kaitsevad nad neid kõigi tänavatel võimalike ebameeldivuste eest. Kuid praegusaja pedofiilid ei sobita lastega tutvusi mitte tänavail, vaid suhtlusvõrgustikes

Andrei Grigorjev, RIA Novostile

Süütu kirjavahetus internetis, minnes sujuvalt üle kahemõttelistele vihjetele, intiimse iseloomuga fotode vahetamine – viimastel aastatel osutuvad lapsed üha sagedamini virtuaalsete ahistajate ohvriteks. Ainuülsi 2017. aastal pöördus Venemaa organisatsiooni "Teata pedofiilist" vihjeliini poole ligikaudu 400 lapsevanemat, kelle alaealised tütred või pojad olid suhtlusvõrgustikes väärastunud kalduvustega isikute konksu otsa sattunud. Kusjuures ühingutegelaste andmetel on kannatanuid tegelikult tuhat korda rohkem, paljud lihtsalt ei söanda seda teavet levitada. Mispärast kannatanute perekonnad politseisse ei tõtta ja kuidas oma last virtuaalsete ahistajate eest kaitsta, sellest siinses artiklis.

Uus lasteraamat aitab toetada lapse tervet seksuaalset arengut, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

Laste vaikimine

Sel nädalal andsid uurijad kohtu menetlusse 56 lapse väärkohtlemises süüdistatava 33-aastase Almetjevski (Tatarstani Vabariik) elaniku kriminaalasja. Nagu õiguskaitsjad välja selgitasid, lõi mees suhtlusvõrgustikes kaks kodulehte 11-aastase poisi ja 14-aastase tüdruku nimel ning asus lastega tutvusi soetama, keelitades neid endast fotoaparaadi või videokaameraga alastiolekus pildistama. Saades ülesvõtted ja ähvardades nende levitamisega, nõudis mees endale uute piltide saatmist või kokkusaamist.

Nagu juurdlus tuvastas, vägistas ta lõpuks neli tüdrukut. Ühtekokku sooritas süüdistatav uurijate väitel kahe aastaga umbes sada erinevat kuritegu. On märkimisväärne, et selle aja jooksul ei olnud mitte ükski tema ohvritest rääkinud toimunust oma vanematele. Pole teada, kui palju lapsi veel oleks kannatanud, kui ühe tütarlapse ema poleks tabanud oma alaealist tütart intiimsete fotode tegemiselt. Naine pöördus otsekohe õiguskaitseorganitesse ja üsna varsti võeti lapsporno armastaja vahi alla.

"Asi on selles, et paljud pedofiilid tunnevad väga hästi laste psühholoogiat, mõnedel neist on koguni pedagoogiline haridus," selgitab RIA Novostile psühholoog Anna Kirjanova. "Perverdid saavad suurepäraselt aru, et lapsed on häbelikud ja sageli on neil väga sügav häbitunne. Nad naljalt ei räägi vanematele sellest, mis nende elus toimub, liiati veel intiimse iseloomuga asjadest. Tuleb ette, et vanemad saavad nende laste kallal toime pandud vägivallast teada alles siis, kui laps suureks sirgub."

Häbistamishirm ei ole omane üksnes lastele, vaid ka enamikule täiskasvanutest. Anna Levtšenko sõnul pöördub ainult 20 protsenti lapsevanematest oma lapse seksuaalsest väärkohtlemisest teada saades politseisse. Ülejäänud 80 protsenti eelistavad sellest mitte kellelgi rääkida.

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor >>

"Pedofiil Karlsson"

Varem otsisid pedofiilid oma saaki parkides, koolide ja laste mänguväljakute lähedal. Interneti arenguga on kõik muutunud – sarivägistaja potentsiaalseks ohvriks võib nüüd saada kodust väljumata. Aina enam kurjategijaid püüab lastega tutvust luua mitte tänavail, vaid suhtlusvõrgustikes, kus on lihtsam anonüümseks jääda.

"Lapsevanemad arvavad, et lapsele nutitelefoni või tahvelarvuti ostes säästavad nad neid kõigist ebameeldivustest," jätkab liikumise "Teata pedofiilist" juht Anna Levtšenko. "Nad arvavad, et kui laps läheb õue jalutama, siis satub ta ohtu, aga kui istub arvutiga kõrvaltoas, ei juhtu temaga midagi."

Üldjuhul tegutsevad pedofiilid selleks, et ülesvõtteid saada, mitut moodi. Kusjuures igale lapsele lähenetakse individuaalselt.

"Sellised mehed demonstreerivad silmanähtavalt kaastundlikku meelt. Kui laps hakkab sõnumivahetuses oma vanemate üle kurtma, siis püütakse teda igati veenda, et täiskasvanud on halvad ega taipa elust midagi," selgitab Kirjanova.

"Niiviisi pälvib kurjategija usalduse, panustades sellele, et tema vestluskaaslasel jääb puudu tähelepanust. Võib öelda, et ta võtab endale justkui katuse-Karlssoni rolli, kes lendab Väikevenna juurde ja mängib temaga. Aja jooksul satub laps vanemast sõbrast psühholoogilisse sõltuvusse ja on valmis tema mistahes soove täitma," selgitab Kirjanova.

Teised, teeseldes teismelisi, loovad libakontosid ja otsivad suhtlusvõrgustike kaudu tüdrukuid või poisse, kes kellegagi tutvuda soovivad.

"Kujutage ette, et 13-aastasele tütarlapsele kirjutab 40-aastane mees, aga tema arvab, et suhtleb oma eakaaslasega," lausub Levtšenko. "Muidugi "töötleb" mees teda mitme kuu vältel sedasi, et tüdruk armub ja hakkabki talle oma intiimseid fotosid saatma."

Полицейский патруль на улице в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kolmas meetod rajaneb materiaalsel komponendil. Lapsed võivad läkitada oma ülesvõtteid vastutasuna kurjategija lubadustele kinkida talle, näiteks, parim nutitelefon.

Grooming: veebis toimuv lastejaht >>

"Kokkuvõttes saame terve põlvkonna lapsi, kes ei näe midagi halba selles, kui on kellelegi oma alastipilte saatnud," resümeerib Anna Levtšenko. "Tõsised mured algavad neil siis, kui pedofiilidel isu peale tuleb. Parimal juhul hakkavad nad nõudma uusi fotosid või videosalvestisi, halvimal juhul – kokkusaamist ja intiimsuhteid. Reeglina kannab väljapressimine vilja ja väga harva läheb keegi lastest abi paluma."

Selgitada ja jälgida

Psühholoogide sõnul saab lapsi veebipedofiilide eest hoida ainult pidevate profülaktiliste vestluste ja nende arvutivõrgus tegutsemise märkamatu jälgimise abil. Õnneks on spetsiaalseid arvutiprogramme ja veebirakendusi funktsiooniga "vanemlik kontroll" vabavarana praegu piisavalt saadaval.

"Tähtis on lapsele kõige varasemast lapsepõlvest peale selgitada, et internetis tutvust luua on samavõrd ohtlik tänaval, sest armsakese avatari taga võib peituda kes iganes," seletab RIA Novostile lastepsühholoog Irina Kostina.

"Kui rääkida kaheksa-üheksa-aastastest lastest, siis nemad võivad südamerahuga saata kellelegi oma alastipilte, kuna oma east tulenevalt nad selles midagi halba ei näe. Seetõttu tuleb lapsevanematel lapse internetisuhtlust kontrollida ja vaadata ka, milliseid veebilehti ta külastab," lisas psühholoog.

Alaealistega on asjalugu keerulisem: selles eas püüavad lapsed oma isiklikku elu varjata ja vanematel on väga oluline valida õige käitumistaktika. Siin soovitavad psühholoogid pöörata tähelepanu olukorrale, kus poeg või tütar kategooriliselt keeldub oma kirjavahetust või veebilehtede külastuste ajalugu netibrauseris näitamast.

Veebikonstaabel kinnitas: Eestisse on jõudnud ohtlik lastemäng >>

"Sel juhul tuleb tingimata lapsega rääkida ja teda isegi provotseerida. Kui tal midagi varjata ei ole, näidaku oma kirjavahetust. Ühesõnaga, tuleb teda omajagu mõjutada," jätkab Kostina. "Kui ka see tulemusi ei anna, siis võib-olla tasub minna koos psühholoogi juurde."

Organisatsiooni "Teata pedofiilist" ekspertide andmeil võib kurjategija saadud fotosid kasutada mitte ainult oma tarbeks, vaid müüa neid ka välismaiste veebilehtede omanikele. Kusjuures tellimus võib tulla nii konkreetse lapse kohta kui ka teatud kindlate parameetritega, näiteks üheksa-aastase siniste silmadega poisi või heledapäise 13-aastase tüdruku ülesvõtete osas.

Olukorda muudab keerulisemaks tõsiasi, et need internetiportaalid ei allu Venemaa jurisdiktsioonile ja nende ülesvõtete avaldamist keelata on praktiliselt võimatu. Levtšenko sõnul on olnud juba palju juhtumeid, kus lapsed, kelle intiimsed fotod on võrgustikes päevavalgele ilmunud, on seepeale üritanud endalt elu võtta.

Tagid:
ahistamine, psühholoog, alaealine, internet, pedofiil, laps, oht, arvuti, sotsiaalvõrgustik, maailm, Eesti, Venemaa

Peamised teemad