00:26 17. Detsember 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Noorukid Tallinna Tornide väljakul. Illustreeriv foto

Venekeelse noorsoo "euroremont" Baltimaades: saame sõpradeks Venemaa vastu?

© Sputnik / Владимир Песня
Ühiskond
lühendatud link
6931

Millised valikuvõimalused on vene teismelistel, kes huvituvad veel millestki peale õppimise? Neil, kes otsivad aktiivselt mingisuguseid sotsiaalse tegevuse vorme

Liza Gross

Ligi 40% Läti elanikkonnast on venekeelne – 800 000 inimest. Erinevalt lätlastest on nendel inimestel madalam sündivus ja vähem noori, sellegipoolest õpib pool Riia õpilastest vene koolides.

Loomulikult otsivad need noored inimesed oma identiteeti, püüdes ennast määratleda – kes nad on, kas venelastest eurooplased, Lätimaa venelased, venelastest lätlased? Kuidas suhtuvad nad oma väikese kodumaa Lätiga ja ajaloolise kodumaa – Venemaaga? Neidsamu küsimusi esitavad endale ka venekeelsed noored Eestis, kus neid on samuti palju, ja Leedus, kus neid on vähem.

Millised valikuvõimalused on vene teismelistel, kes huvituvad veel millestki peale õppimise? Neil, kes otsivad aktiivselt mingisuguseid sotsiaalse tegevuse vorme.

On olemas KID – 22 vene kooli baasil moodustatud suvelaager, mis sündis kohe peale iseseisvuse väljakuulutamist. Tänapäeval ühendab see üheaegselt kõige enam 50–100 inimest. On olemas

Young Folks – eraviisiline noorsoo-organisatsioon, mille liikmeid ühendavad ühised reisid (vanemate raha eest) ja koolitused, mida fondide kulul viivad läbi erinevate valdkondade vabatahtlikud. Neid on 20–30 inimest.

On liikumine "Mis, Kus, Millal", mis hõlmab üsna palju inimesi (suurtel mälumänguvõistlustel võib osaleda 250– 300 inimest, mida on Läti jaoks väga palju) ja kui noor venekeelne inimene tahab sattuda mingile intellektuaalset laadi koosviibimisele, siis tuleb ta tingimata "Mis, Kus, Millal" seltskonda.

Kõik ülejäänud noorteorganisatsioonid on kas parteilised (nagu see, mis tegutseb Riia linnapea Ušakovsi erakonna Üksmeel juures) või kujutavad endast vaid silti ilma reaalse tegevuseta.

Muidugi võib vene teismeline liituda lätlaste noorsoo-organisatsioonidega või marssida Jaunsardzes. Selles pole loomulikult mitte midagi halba, kuid kõik seosed Venemaaga on siis parem kohe unustada.

Muidugi ei deklareerita seda avalikult, kuid põhisõnum, mida siinses keskkonnas venekeelsele noortele sisendatakse, on see, et "Venemaad ei pruugi armastada, ei pruugi tunda vajadust temaga suhteid sõlmida ega venelaseks jääda."

Selle idee peegeldust võib näha hiljuti Youtube´i ilmunud videotel videokanalilt Zag Baltic.See kanal on ainus Baltikumi meediakanal, mis on suunatud venekeelsetele noortele ja mis ei karda tõstatada murelikke enesemääramise küsimusi: kes me oleme? Mida me siin teeme? Siin üks iseloomulik postitus Eestis elavalt vene blogijalt Ksenia Niglaselt.

Tema lugu on lühidalt ümber jutustades järgmine: "Ma kasvasin vene perekonnas, käisin vene koolis, eestlastest sõpru mul ei olnud. Ma tundsin ennast kui "mullis", millest väljaspool keeb elu.

Ma sõitsin Venemaale, kuid seal ei saanud ma lahti tundest, et see ei ole mulle omane ja see ei ole lähedane, kuigi kõik kõnelevad mu emakeeles ja sildid on venekeelsed. Aga mul ei olnud tahtmist seal eakaaslastega suhelda – me oleme ju nii erinevad, vaatame erinevaid multikaid, mängime erinevaid mänge.

Ma astusin Tartu ülikooli, ajapikku olen hakanud eestlastest paremini aru saama, aga endiselt ei tunne ennast nende seltskonnas 100% hästi."

Kui kuulata seda lugu kriitikameeleta, võlutuna kauni avameelse, liiatigi eduka (otsustades selle põhjal, et ta on Fulbrighti preemiastipendiaat ja õppinud Cambridge´is) neiu sarmist, siis on kõik nagu vägagi tõene. Sisuliselt taandub kogu tema pöördumise paatos aga sellele, et Venemaad ei ole Eestis (Baltikumis) elavatele venelastele eriti tarviski. Inimesed, kes seal elavad, on teistsugused, ei ole kuigi arusaadav, kuidas nendega kontakti luua ja milleks.

Tema sõnum näeb välja järgmine: ärge klammerduge oma "veneluse" külge, seda võib säilitada pereringis, Venemaa ei saa teile midagi anda, venemaalased võivad olla kenad inimesed, aga meil teiega ei ole nendega peale keele ja juurte mitte midagi ühist. Tuleb lõimuda kohalikku ühiskonda, siis võib teie karjääri krooniks kujuneda ärasõit mingisse lääneriiki õppima või tööle minekuks.

Selle vaatenurga laialdase leviku tõttu võivad Venemaa meediakanalid Baltikumis töötada suurimas palehigis, kuid nende läbitungimine ja mõju mõtteviisidele jätab paremat soovida…

Esiteks, poliitikast huvituda ei ole "moes". Mees, kes poliitilisel teemal arutleb, paistab imeliku luuserina.

Teiseks, 20-aastastel noorukitel on väga vilets, müütide tasandil ettekujutus lähimineviku ajaloolistest sündmustest, näiteks perestroikast ja taasiseseisvumisest. NSV Liidu ajalugu õpetatakse eranditult sünges valguses rõhuasetusega stalinlikele repressioonidele.

Brutaalsed poliitilised väitlussaated Venemaa telekanalitel, ühtede faktide moonutamine ja teiste mahavaikimine on võib-olla pensionäridest vaatajaskonnale nauditav, kuid täiesti vastuvõetamatu harituma ja noorema vaatajaskonna silmis.

Ja lõpuks, osa meediast peetakse eranditult propagandistlikuks – Sputnikust pärit artikkel mis tahes teemal võib põhjustada aktiivse tagakiusamise igaühele, kes julgeb seda esile tuua. Ühes Facebooki-grupis arutati agaralt musta nimekirja koostamist meediaväljaannetest, artiklitest, mis tuleks viivitamatult eemaldada, sõltumata nende sisust. Loomulikult, Ameerika Hääl, Vabadus ja seda enam BBC sellesse nimekirja ei pandud, aga Sputnik pandi küll.

Venemaa kui kõikide võimaluste allikas

Ma käin tihti Venemaal ja olen näinud seda, mida pole näinud enamus mu kaaskodanikest. See on suur maa, ja siis? Järelikult suur turg. Siin on arenenud IT-valdkond, viimasel ajal on väga tugevalt edenenud internetikaubandus.

Müüdil Venemaast kui olmemugavuste suhtes mahajäänud, lumpeniga asustatud riigist pole ammu enam midagi ühist tegelikkusega. Teenuste ja teeninduse kvaliteet vastab täielikult lääne standarditele, valik aga on kordades laiaulatuslikum kui Lätis. Jalakäijate ülekäiguradadel antakse teed ning tualettruumid on puhtad, tualettpaber on neis olemas.

Vene keele oskus, ent mis peamine – vene mentaliteedist arusaamine avab ligipääsu tohutult suurele teabemahule (õpikutele, videomaterjalidele, seminaridele, kursustele, kõrgkoolidele) suundades, mis ei ole Lätis esindatud (ja vaevalt et saaksidki kunagi olla läti keeles kättesaadavad).

Tuttavad, äripartnerid Venemaal hõlbustavad sellele turule pääsemist. Kui saada üle stereotüüpidest, mis paljuski on seotud propagandaga, siis avastame, et Venemaal on sirgunud arvukas elanikekiht, kes on haritud, positiivsed, edukat ettevõtluskogemusega, jõukad, kompleksivabad, kuna on jõudnud maailma näha, paljudes riikides töötada ja ettevõtteid luua. Ning need inimesed on tihtilugu avatud ja just tänu ühistele juurtele ja sarnasele mentaliteedile meile mõistetavamad.

Sellest lähtuvalt ei paista mõte "unustada vene keel" läti keele kasuks mitte päris tervemõistuslik ega ratsionaalne. Vene keel, vene kultuur ja sidemed Venemaal – see on tohutu ressurss, Baltikumi venekeelsete elanike konkurentsieelis, mida neil tingimata tuleb säilitada ja kasutada, loomulikult austades seda kultuurikeskkonda, kus nad elavad.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
teismelised, venekeelne elanikkond, Eesti

Peamised teemad

  • Illustreeriv foto

    Infotehnoloogia ekspert ja portaali geenius.ee peatoimetaja Hendrik Roonemaa soovitab kõigil Eesti inimestel oma internetiparoolid kiiremas korras välja vahetada, sest reedel avalikustatud leke on arvatust märksa suurem.

    37
  • Vene dessant siseneb Krimmi, Illustreeriv foto

    2. detsembril 2017. aastal kuulutas õhudessantvägede ülem Andrei Serdjukov välja eraldi õhuvägede dessantpataljoni moodustamise Krimmis.

    44
  • Inna Zlidnis

    Eesti jalgpallikoondise ja Ungari jalgpalliklubi Ferencváros mängija Inna Zlidnis rääkis portaalile Sputnik Eesti naiste jalgpallist, Ungari köögi mõjust figuurile ja sellest, kas Budapesti linna tasub külastada.

    88