06:17 22. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Kuidas tehnoloogia kiire areng ohustab inimõigusi, illustratiivne foto

Kuidas tehnoloogia ohustab inimõigusi

CC0 / StartupStockPhotos
Ühiskond
lühendatud link
2610

Tallinnas toimus reedel seitsmes kõrgetasemeline inimõiguste aastakonverents, kus arutleti, kuidas tehnoloogia kiire areng ohustab inimõigusi

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Inimõiguste ülddeklaratsiooni loodi 1948. aastal ja ÜRO ratifitseeris selle 1949. aastal. 1950. aastal kuulutati 10. detsember rahvusvaheliseks inimõiguste päevaks. 

Populismi levik, häkkimised, valeuudised, küberkuriteod, sotsiaalvõrgustikke värbamiseks kasutavad terrorirühmitused – need on vaid mõned näited uutest, nn 21. sajandi ohtudest inimese põhiõigustele, kirjutab ERR.

Kaljulaid: võrdõiguslikku ühiskonda tuleb ehitada koos meestega >>

Inimõiguste aastakonverentsi tehnoloogiapaneelis arutlesid tehnoloogiaga kaasnevate ohtude üle new Yorgi ajakirjanduse kõrgkooli professor Jeff Jarvis, Euroopa Hübriidohtude Vastase Kompetentsikeskuse direktor Matti Saarelainen, Kozminski ülikooli professor Paul Przemyslaw Polanski, Ljubljana Ülikooli dotsent Mojca Pajnik ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee.

E-Riigi Akadeemia asutaja Ivar Tallo juhitud vestluses otsiti vastuseid küsimustele: kuidas tagada, et meie avatust sotsiaalmeedias ei kasutataks ära meie endi kahjuks; kuidas säilitada privaatsust, kui iga meie liigutus veebis jätab jälje; kas meie õigus informatsioonile on tagatud, kui levivad libauudised ja meedia töötab klikipõhiselt? Konverentsil uuriti, mismoodi kaitsta oma põhiõigusi küberilmas.

Sotsiaalvõrgustikud on saanud pedofiilide põhiliseks tööriistaks >>

Inimõiguste Instituudi aastakonverents on üks olulisemaid inimõiguste teemalisi ettevõtmisi Eestis. Reedel toimus juba seitsmes Inimõiguste aastakonverents. Ürituse patrooniks oli president Kersti Kaljulaid, seisab Inimõiguste Instituudi kodulehel.

Konverents tõi lisaks valdkonna ekspertidele kokku mitmete eri eluvaldkondade esindajaid, kes igapäevaselt võib-olla kokku ei pruugi puutuda.

Inimõiguste aastakonverentsi näol on tegu platvormiga, kus inimõigusküsimusi saavad nii esinejate kui delegaatidena arutada poliitikud ja üliõpilased, kirjanikud ja juristid, õppejõud ja praktikud ning seda koos ühes ruumis terve päeva vältel.

Läbi aastate on konverentsil käsitletud inimõigusi läbi erinevate teemade. Näiteks on käsitletud propaganda mõju inimõigustele, räägitud sõnavabaduse võimalustest multikultuurses Euroopas, eri riikide välisministrite tasandil arutletud Euroopa pagulaskriisi problemaatika üle, analüüsitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, räägitud olukorrast Ukrainas, põlisrahvaste inimõigustest, väljakutsetest Venemaal, usuvabadusest Eestis ja Euroopa Liidus, inimsusevastastest kuritegudest ja nende eest vastutusele võtmisest, inimõigustest ja julgeolekust, inimõigustest internetis ning mitmetel muudel aktuaalsetel teemadel.

Brüsselis kõlas kriitikat Eestimaa venelaste olukorra kohta >>

Aastakonverentsi teeb eripäraseks ka ürituse mitmekeelsus. Inimõiguste Aastakonverents on rahvusvahelise mastaabiga kõrgetasemeline konverents, mille mõju on iga aastaga vaid laienenud.

Tagid:
aastakonverents, tehnoloogia, inimõigused, ühiskond, inimõiguste päev, EL, maailm, Eesti

Peamised teemad