02:34 15. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1375
  • RUB80.8370
Ühiskond
lühendatud link
2810

Delfi püstitas küsimuse, kas keskerakondlase Mihhail Kõlvarti valimisvõidu üheks põhjuseks võib olla linna venekeelne paberleht "Stolitsa", mis käib postkasti tasuta ja kus kirjutati enne valimisi abilinnapeast 11 lugu. Lood olid peamiselt sellest, kuidas Mihhail Kõlvart muretseb Tallinnas elavate II Maailmasõja veteranide pärast

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Sputnik Eesti avaldab Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhhail Kõlvarti vastuse Delfis ilmunud kriitikale.

Mihhail Kõlvart, Tallinna volikogu esimees

Lugedes meediaväljaannete kirjutisi heategevuskampaaniast "Mina mäletan, mina aitan" tekib küsimus: kas häirib see, et abivajajad on punaarmee ridades Natsi-Saksamaa vastu sõdinud vene rahvusest inimesed?

Saksa sõjavangid
© Sputnik / Евгений Халдей

Ent Natsi-Saksamaa vastu sõdisid ka ameeriklased, prantslased, inglased ja teiste Euroopa riikide rahvad. Paljud neist kuuluvad täna koos Eestiga NATOsse. Või ei sobi selleks väljundiks ajaleht Stolitsa? Või on põhiprobleem ikkagi Mihhail Kõlvarti isikus?

Hämmastav, kui palju negatiivset ja isegi varjamata viha võib tekitada üks heategevuskampaania ning seda veel jõulueelsel ajal. Inimesed, keda meedia "punaveteranideks" nimetab on inimesed, kelle vanus on keskmiselt 94 aastat. Paljud neist ei ole ammu enam suutelised kodust väljuma ega isegi voodist tõusma, seega vajavad nad voodikohta hooldushaiglas või kodus hooldaja abi. Nende vanurite pension on keskmiselt 300-400 eurot.

Tallinnas on selliseid veterane umbes 300 ja paraku igal nädal lahkub keegi nendest meie seast. Tihtilugu elavad nad armetutes tingimustes, sest hooldajateenus maksab umbes 11 eurot tund, hooldusasutuste esimese kuu tasu on aga üldjuhul 10 eurot ja alates teisest kuust 30 eurot ööpäevas. Ühiskondliku initsiatiivi "Mina mäletan, mina aitan" eesmärgiks on tagada neile inimestele võimalus vähegi inimväärselt oma elu lõpetada.

Võib olla ei tea ajakirjanikud, et sellised kulud ei ole programmi raames abi saavate inimeste jaoks jõukohased. Või siis kaob infosõjas igasugune empaatiavõime ja lugupidamine eakate vastu? Alles on jäänud pelgalt mõisted "oma" ja "võõras".

On positiivne, et igal aastal osalevad Eesti elanikud üha heldemalt ja aktiivsemalt heategevuses ning kasvab erinevate heategevuskampaaniate arv. Loomulikult käib sellega kaasas meediakajastus, sest teisiti ei oleks ju võimalik avalikkust kaasata. Tuntud inimeste osalemine suurendab omakorda tähelepanu ja usaldust kampaania vastu, tänu millele kasvavad ka annetused, mis omakorda tähendab, et toetus jõuab võimalikult paljude abivajajateni. Eelpool kirjeldatu on iseloomulik ja omane ka kampaaniale "Mina mäletan, mina aitan". Tegemist on sotsiaalselt olulise algatuse ja projektiga, mis kindlasti jätkub. Loodan, et ka ajaleht Stolitsa jätkab kampaania kajastamist, sest kahjuks teistele meediaväljaannetele ei tihka enam loota.

Kõne all oleva heategevuskampaania propagandaks nimetamine ei solva mitte ainult abivajajaid, vaid ka enamikke kohalikke venelasi. Kuid end "sotsioloogia ja psühholoogia asjatundjateks" (loe: vene hinge asjatundjateks) pidavad inimesed üritavad avalikkusele tõestada, et ühe heategevusaktsiooniga on võimalik valimiskastide juurde tuua tuhandeid inimesi. Vaevalt keegi neist lubaks sama eesti valijate kohta väita. Kahjuks tuleb möönda, et inimese küünilisusel ei ole piire.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Delfi, Stolitsa, NATO, Mihhail Kõlvart, Tallinn

Peamised teemad