07:52 23. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1759
  • RUB78.5108
Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks, illustratiivne foto

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks

© Sputnik / Дмитрий Коробейников
Ühiskond
lühendatud link
2710

Mitmed viimasel ajal leitud viikingiaegsed aarded annavad arheoloogidele alust arvata, et Eesti ehtemeistrid hakkasid hõbedast eheteid valmistama seniarvatust sajandi võrra varem, juba 11. sajandi teisel poolel

TALLINN, 6. jaanuar — Sputnik. Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et 11. sajandi teine pool on kõige hõbedarikkam muinasaja ajajärk, vahendab Pealinn.

Tema sõnul algas umbes 1060. aastal läänemeresoomlaste kaubanduses kõrgaeg ning sellest annab aimu ka siinmail avastatud hõbeaarete rohkus. Kaalukama osa selle ajastu aaretes sisalduvatest ehetest on valmistanud kohalikud ehtemeistrid.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Provintsiaalmündid on aarde kõige unikaalsemad leiud >>

Kiudsoo sõnul on mitmest viimasel ajal avastatud aardest tulnud välja münte ning hõbeehteid ning tänu müntidele on võimalik senisest täpsemalt dateerida ka ehteid.

Ta tõi esile kaks viimasel ajal avastatud hõbeaaret: 2012. aastal Viljandimaalt avastatud Soomevere aarde ning aasta hiljem Harjumaalt Kõue kandist leitud, niinimetatud Kõue esimese aarde. Mõlemad sisaldasid nii münte kui ka siinsele piirkonnale iseloomulikke ehteid, mis on valmistatud kohalike meistrite poolt.

Soomevere aare avastati 2014. aastal, esemed olid laiali umbes 300 ruutmeetri suurusel alal. Arheoloogid leidsid Soomeverest kokku 186 münti, neist 148 olid vermitud tänapäeva Saksamaal, üks Ungaris, 13 Inglismaal ja kolm Taanis.

Valitsus eraldab 100 000 eurot leiutasudeks >>

Ka leiti neli anglo-skandinaavia penni, üks Bütsantsi milrees ja 16 Araabia dirhemit. Kuna aarde noorim münt on vermitud Kölni peapiiskopi Hermann III valitsemisajal aastatel 1089–1099, võis aare maapinda sattuda kõige varem 1089. aastal.

Arheoloog Ülle Tamla ja Kiudsoo märgivad väljaandes "Arheoloogilised välitööd Eestis 2016" ilmunud kirjutises, et lisaks müntidele on Soomevere aardes üks tervena säilinud käevõru ja neliteist ehteasja katket, millest on määratavad ühest hoburaudsõlest, kahest käevõrust ja ühest rinnalehest pärit fragmendid.

Arheoloogid kinnitasid Jeruusalemmas asuva Kristuse haua autentsust >>

2013. aasta kevadel leiti Harjumaalt Kõue kandist äsja küntud põllult hõbeehteid ja ­münte. Peitvara oli laiali pillutud umbes 20 ruutmeetri suurusele alale. Arheoloogid leidsid põllult kokku 24 münti, 19 ehteasja, ühe tüki hõbeda töötlemisjääki ning pronksesemed.

Aardes sisalduvate müntide seas on kõige Saksamaa müntlate rahad. Kõige hilisema vermimisajaga on Saksamaal Metzi piiskopkonnas 1080–1120 löödud anonüümne raha. Seega sai aare maapõue sattuda kõige varem 1080. aastal.

Keskaja päevad Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tamla ja Kiudsoo märgivad, et Soomevere ka Kõue esimeses aardes sisalduvate vermingute määrangud võimaldasid täpsemalt dateerida peitvara. "Soomevere aare on järjekordne näide ja ühtlasi tõestus sellest, et kohalike hõbeseppade töö sai hoo sisse vähemalt sadakond aastat varasemal ajal kui seni arvati, ehk siis hiljemalt 11. sajandi kolmandal veerandil," seisab artiklis.

Kiudsoo sõnul annab ka Kõue esimese aarde dateering kinnitust, et kohalikud meistrimehed hakkasid hõbeehete valmistamisele spetsialiseeruma juba 11. sajandi teisel poolel.

25. oktoobril 1632 avati Tartu ülikool >>

Ta märkis, et Soomevere ja Kõue esimese aarde dateeringud annavad omakorda põhjust üle vaadata muinasaja lõpuperioodi hõbeaaretes esinevate mitmete ehteliikide ja —tüüpide, sealhulgas laiakaareliste plaatotstega hoburaudsõlgede, hõbeplekist rinnalehtede ja lahtiste otstega käevõrude valmistamisega tegelenud kohalike ehtemeistrite taieste senised dateeringud.

"Ilmselt on paljud kohalikud, siinsete meistrite loodud ehtetüübid vanemad, kui seniste dateeringute põhjal arvati," sõnas ta.

Tagid:
hõbe, arheoloogia, hõbemesiter, aarded, ajalugu, TLÜ, Mauri Kiudsoo, Eesti

Peamised teemad