10:20 11. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1276
  • RUB80.2104
Ühiskond
lühendatud link
11201

Milliseks muutub Euroopa ilme 50 aasta pärast? EL spetsialistid uurisid olukorda ja üllatusid – kõik stsenaariumid näitasid, et välimus ei ole tulevikus enam Euroopalik

Vladimir Filippov, raadio Sputnik

Sajandi keskpaigaks võivad moslemid moodustada 17–30% teatud Euroopa riikide rahvastikust. Sellest kirjutatakse firma Pew Research Center uues prognoosettekandes "Islamikogukonna kasv Euroopas."

Aastast 2010 on Vana Maailma muhamedlaste kogukond kasvanud 19.5-lt 26-le miljonile. Muu hulgas on see Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika suhtes valitud lühinägeliku poliitika tulemus. EL maad Brüsseliga eesotsas toetasid USA tegevust regioonis ega mõelnud võimalikele tagajärgedele. Erinevalt eurooplastest elavad ameeriklased kaugel ja nende jaoks on tekkinud tagajärjed võõras mure.

Pöördume tagasi ettekande juurde. Seal vaadeldakse kolme arengustsenaariumit ja kõik nad viivad sarnase tulemuseni. Isegi immigratsiooni täieliku peatumise korral kasvab 2050. aastaks moslemite arv Euroopas 36 miljonini ainuüksi kõrgema iibe tulemusena. Prantsusmaal nenditi hiljuti, et põlisprantslaste perekonnas on keskmiseks laste arvuks 1,8, samal ajal kui Aafrikast ja Lähis-Idast pärit peredes on lapsi üle 8. Erinevus on enam kui neljakordne.

Omaaegne saratseenide probleem kahvatub tänase olukorra kõrval. Varsti võib Euroopa Liidu Saratseenide Euroopaks ümber nimetada. Ja see on vaid üks aspekt. On ka teine, veelgi olulisem sõlmpunkt, mis tõuseb esiplaanile Aasiast ja Aafrikast pärit migrantide arvu suurenedes. Tegu on vaimsuse ja kultuuri küsimusega. (Tuleb silmas pidada, et praegune Euroopa on kultuuri osas küllaltki homogeenne.)

Enamikule immigrantidest ei ütle Tintoretto, Veronese, Klimti või Dali nimed midagi. Ja kui ütlevadki, siis tõenäoliselt midagi negatiivse alatooniga seotut. Ja siin on tegu vaid kunstivaldkonnaga. Aga igapäevane elu? Näiteks nimetavad islamiäärmuslased euroopa tüdrukuid kõlvatuiks ja liiderlikeks. Miks? Põhjuseks on lühikesed seelikud, nende mõõdupuu järgi väljakutsuv käitumine ja nii edasi…

Hetkel on politsei valvas ja ehkki reageeritakse enamasti hilinemisega, suudetakse reeglina massilist naiste vastu suunatud vägivalda ära hoida (erandiks Kölnis toimunu). Milline on aga olukord 30 aasta pärast? Poolesaja aasta pärast? Või nõustuvad eurooplannad lõpuks hidžabide ja niqābide kandmisega?

Läheme edasi. Islami õigusel põhinev šariaadikohus? Miks mitte lahendada eurooplasi puudutavaid küsimusi just religioossetes kohtutes? Usuäärmuslaste kohtuasja vaatamine ilmalikus kohtus on Voltaire"i ja Rousseau" rajatud luksus. Šariaadikohus seevastu on reaalsus. Siin on võimatu anda "hea-või-halb"-tüüpi hinnanguid, sest vaimsust ei saa üleöö edasi anda, selleks kulub mitmeid põlvkondi.

Seda enam, et paljud migrandid eelistavad elada oma väikeses maailmas, mini-ühiskonnas. Hetkel rahuldab niisugune lahendus eurooplasi – hiljem saabunud ei häiri neid. Aga see, milliseid ideid levitavad neis asumites "jutlustajad," kes on sageli oma kodumaalgi tagaotsitavaiks kuulutatud, ei huvita kedagi. Kuid juba homme väljuvad nende õpilased, keda on selleks ajaks õige palju, laiadele tänavatele ja puiesteedele, nagu Champs-Élysées või Unter den Linden, et nõuda oma õigusi ja seada omapoolseid tingimusi.

Eurooplased rajasid demokraatia ja demokraatlikud institutsioonid eurooplaste jaoks. Praegu oleks vaja kõike seda muuta, kuid Vanal Maailmal eesotsas Brüsseliga ei ole selleks ei jõudu ega tahtmist. Mis peamine, eurooplased elavad omas maailmas ega märka, et Taani kuningriigis pole mitte ainult "miski mäda", vaid kogu kuningriik sööstab peatumatu laviinina oma hävingu suunas.

Mitmed kuulsad euroopa mõttetargad ennustasid euroopa kultuurile allakäiku. Nad nägid õigesti ette euroopa rahvuste kängumise mitte niivõrd füüsilistel kui just vaimsetel ja hingelistel põhjustel.

Millal sai hääbumine alguse? Mitte kuigi ammu. Kui esimesed kirikuhooned muudeti koguduseliikmete puudusel kõrtsideks või kohvikuteks? Probleem pole mitte ainult selles, miks leiti sakraalhoonetele nii vääritu rakendus. Peamine küsimus on — miks ei vaja tsivilisatsioon, mis kõige eest just kristlusele tänu võlgneb, enam kogudusehooneid…

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
šariaadikohus, moslem, Euroopa

Peamised teemad