21:29 16. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
Eesti rahvaarv kasvas mullu 3070 inimese võrra, illustratiivne foto

Eesti rahvaarv kasvas mullu 3070 inimese võrra

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
9910

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 5030 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2%. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne.

Ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima
© Sputnik / Дмитрий Виноградов

Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest >>

Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud.

2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.

2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale.

Ekspert: Eesti võimud mitte-eestlastest eriti ei hooli >>

Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud.

Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Teadlaste arvestuste kohaselt väheneb Balti riikide elanikkond juba 2035. aastaks enam kui 30% võrra; lohutut prognoosi kommenteeris mullu kevadel poliitikateaduste doktor ning ajalooteaduste kandidaat, Peterburi Riikliku Ülikooli dotsent Natalja Jerjomina.

Tema sõnul on Baltimaades 1990. aastatel alanud elanikkonna vähenemine seotud esmajoones venekeelse elanikkonna riigist lahkumisega. Koos Baltimaade astumisega Euroopa Liitu on olukord aina süvenenud — osa elanikkonnast on parema elu otsinguil siirdunud välismaale raha teeninma.

Eestil ei jätku töökohti kõigile „brittidele" >>

See tendents jätkub, rõhutas ekspert. Ära sõidab peamiselt just töövõimeline osa elanikkonnast vanuses 25 kuni 45 eluaastat. „Seega seesama tuumik tööjõuressurssidest, mille najal püsib riik," märkis Jerjomina Sputniku raadiosaates.

Tagid:
sünd, sisseränne, väljaranne, ühiskond, rahvaarv, Statistikaamet, Eesti

Peamised teemad