18:09 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Riigikogu istungil keskenduti eakana hakkama saamisele, illustreeriv foto

Riigikogu istungil keskenduti eakana hakkama saamisele

© Sputnik / Евгений Одиноков
Ühiskond
lühendatud link
4510

Riigikogu täiskogu istungil oli teisipäeval olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?" arutelu, kus keskenduti eakana toime tulemise probleemidele ja lahendustele.

TALLINN, 6. märts — Sputnik. Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt andis oma ettekandes ülevaate komisjonis sel teemal seni toimunud aruteludes, seisab Riigikogu veebilehel

Töötavad pensionärid saavad esitada kaks tulumaksuvabastuse avaldust >>

Kütt tõi välja, et arutelu sai alguse uue eakuse rahvakogule ja seejärel Riigikogule esitatud hoolduskindlustuse loomise ideest ja hoolduskoormuse rakkerühma töö ülevaatest, misjärel otsustas komisjon teha ettepaneku teema arutamiseks olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogus.

Pensionäri kingades
© Sputnik / Сергей Кузнецов

Kollektiivse pöördumise "Hoolduskindlustuse loomine" esindaja arst, geriaatria dotsent Kai Saks märkis oma ettekandes, et Eesti on hoolduse valdkonna rahastamises nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide seas viimaste hulgas ja hooldus on meil suuresti omastehooldajate kanda.

Saksa hinnangul peaks riik hoolduse valdkonda rohkem panustama. Praegu kasutatakse tema sõnul palju õendusabi teenust, mis on inimesele kõige soodsam, kuid tegelikult väga kallis teenus.

Hoolduskindlustuse ideed tutvustades ütles Saks, et vajalikke hooldusteenuseid või hüvitist seoses hooldamisest tekkinud kuludega saab abivajaja hoolduskindlustuse korral kokkulepitud tingimustel ja ulatuses ilma täiendava taotluseta ning ühesugustel alustel.

Saks soovitas eeskujuna kaaluda Saksamaa näidet, kus ravikindlustust sõlmides tuleb sõlmida ka hoolduskindlustus. Ta selgitas, et Saksamaal saab hooldusvajaduse korral toetust välja võtta rahas, kuid ka teenustena, kusjuures teenuseid saab sel juhul suurema summa väärtuses.

Pensionid tõusevad aprillist keskmiselt 7,6 protsenti >>

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul oli 2016. aastal Eestis 32 500 hooldusvajadusega inimest ning rahvastiku vananemisega võib 2023. aastaks hooldusvajadusega 65-aastaste ja vanemate arv kasvada enam kui 10 000 inimese võrra.

Kuuse ütles, et praegu kulutatakse pikaajalise hoolduse kuludele 0,6 protsenti, realistlik eesmärk võiks olla 2–2,5 protsenti ja Põhjamaade tase oleks 4 protsenti SKT-st.

Kuuse andis ülevaate hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille raames valmis ka Maailmapanga uuring. Selles ei soovitata Eestile sotsiaalmaksu sarnasel panusel põhinevat pikaajalise hoolduse kindlustust. Samas märkis Kuuse, et hoolduskindlustuse mõistele on erinevalt lähenetud.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tema sõnul on rahastuse osas variant tõsta tööjõumakse, mis oleks kindlustuse mudel, või kasutada solidaarset lahendust, kus töötavad inimesed maksavad kindlustusmakset, et hooldust vajavatele osutataks teenuseid. Samuti on Kuuse sõnul variant panustada riigieelarvest, suunates tähelepanu eelkõige KOV-teenustele ja nende pakkumisele.

Rääkides sellest, mida olukorra parandamiseks juba tehakse, ütles Kuuse, et käsil on mitu pilootprojekti, näiteks hoolduskoordinatsiooni pilootprojekt, samuti tuleb tegeleda kohaliku tasandi rahastuse küsimustega, et hoolduskoormuse teemad poleks nii erinevalt lahendatud, hoolduskoormusega inimestele on pakutud täiendavaid puhkusevõimalusi ja peagi kuulutatakse välja hange, et leida vabatahtlikke koondavaid organisatsioone.

Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff andis ülevaate eakatele mõeldud teenustest ja toetustest Tartu linnas. Tema sõnul on Tartus hooldusvajadus kuni 15 protsendil eakatest.

Kirjanik: töötavale pensionärile ei peaks pensioni maksma >>

"Kulutused üldhooldekoduteenusele on päris suured," nentis Kurrikoff. "Ja see on pidevalt kasvamas, sest hinnad tõusevad," lisas ta. Kurrikoff soovitas kogu Eestis mõelda erinevate teenuste, näiteks koduteenuse ja koduõendusteenuse integreerimisele, et kõik saaks võimalikult kaua olla koduses keskkonnas.

Olukorra parandamiseks andis Kurrikoff erinevaid soovitusi. Tema ettepanekute seas olid näiteks omastehoolduse baasrahastussüsteemi loomine, perekonnaseadusest tuleneva pereliikme ülalpidamise kohustuse jagamine pooles ulatuses riigi ja KOViga ning hooldusvajaduse tasemest sõltuv toetus. Samuti võiks tema sõnul olemas olla teenuste miinimumstandardid ja soovituslikud juhised iga teenuse kohta.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse 83 749 inimesele, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Eakana hakkamasaamise arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Viktor Vassiljev (KE), Monika Haukanõmm (VA), Tiina Kangro (IRL), Helmen Kütt (SDE), Maris Lauri (RE), Marika Tuus-Laul (KE), Mart Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (KE).

Alates 1. jaanuarist 2018 tõusis Tallinnas pensionilisa toetuse määr seniselt 76,70 eurolt 100 euroni. Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on Tallinna linn juba aastaid maksnud pensionäridele ühekordset toetust, kuid nüüd on põhjust rõõmustada, sest linna järgmise aasta eelarves on leitud vahendeid tõsta toetuse määra 100 euroni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas esmaspäeval Riigikogu ees, et valitsus toetab nii juba tehtud kui veel plaanitavate muudatustega vanemaealiste inimeste toimetuleku parandamist, sealhulgas neile paremate võimaluste loomist tööturul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Ratas: valitsus toetab vanemaealiste toimetuleku parandamist >>

Ratas ütles Riigikogus opositsioonisaadikute arupärimisele vastates, et demograafilised protsessid mõjutavad lähitulevikus oluliselt Eesti elu ja valitsus võtab neid väga tõsiselt. Seetõttu on tema sõnul nii rahvastiku- kui pensionipoliitikat põhjalikult arutatud ning tehtud ka mitmeid olulisi otsuseid.

Tagid:
hoolduskindlustus, eakad, ühiskond, pension, Riigikogu, Helmen Kütt, Eesti

Peamised teemad