10:56 23. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1648
  • RUB73.5314
Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult, illustreeriv foto

Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

CC0 / Clem Onojeghuo / Phone
Ühiskond
lühendatud link
2801

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks.

TALLINN, 13. märts — Sputnik. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks, kirjutab Statistikaamet oma blogis.

Vanemahüvitis on edaspidi paindlikum >>

Üheks leibkonnaks loetakse ühisel aadressil elavad isikuid, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit). 1934. aastal oli Eestis kokku ligi 346 000 leibkonda, nende hulgas oli üksikult elavaid 22%. Aastal 2011 oli leibkondade arv ligi 600 000, nende hulgas oli üksi elavaid 40%.

Keskmine leibkonna suurus oli 1934. aastal ligi neli inimest ja kõige rohkem inimesi elas neljaliikmelistes leibkondades (20%). 2011. aastal oli keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades (27%). Seega on 80 aasta jooksul peale üksikult elavate inimeste hulga suurenemise vähenenud ka leibkondade suurus.

Paratamatult tekib küsimus, kes on need üksikud, kes moodustavad märkimisväärse osa rahvastikust. Kui vaadata üksinda elavaid inimesi soo ja vanuserühma järgi, siis ilmneb, et üksikult elavate inimeste hulk on suurenenud kõigis vanuserühmades.

Siiski torkab silma just suurem üksi elavate inimeste osatähtsus vähemalt 65-aastaste naiste seas. Nimelt oli 2011. aastal üksi elavaid naisi enam kui neli korda meestest rohkem. Et naiste oodatav eluiga on meeste omast ligi kümme aastat pikem, siis võivadki naised sagedamini jääda vanaduspõlves üksikuks.

Konjunktuuriinstituut: toidukorv kallines aastaga 6,8 protsenti >>

Leibkondade koosseis

Kui vaadata leibkondi koosseisu järgi, siis ilmnes, et 1934. aastal oli kõige enam täisleibkondi, kus abielupooled elasid koos (68%). Abielul põhinevate leibkondade osatähtsus oli suurim ka aastal 2011 – 53%.

2011. aastal loendati eraldi ka vabaabielul põhinevaid leibkondi ja neid oli 24%. Peale paarisuhtel põhinevate leibkondade eristati mõlemal perioodil ka üksikvanema leibkondi.

1934. aastal nimetati neid "üksiku abielupoole leibkondadeks" ja neid oli 13%. Üksiku abielupoole leibkondades oli naine leibkonnapea 76% juhtudest ehk abielu lõppedes jäid lapsed enamasti naisega. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli üksikvanema leibkondade osatähtsus 23%.

Nii nagu 80 aastat tagasi oli ka aastal 2011 lastega üksikvanemate seas endiselt enam just naisi (91%). Seega on mõnevõrra vähenenud abielul põhinevate leibkondade osatähtsus. Rohkem on aga üksikvanemate leibkondi ja nende hulgas just üksinda last kasvatavaid emasid.

Hea uudis: Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades paranenud >>

Eesti naiste oodatav eluiga oli 2015. aastal 82 ja meeste oodatav eluiga 73 aastat, mis teeb eluea erinevuseks üheksa aastat. Võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega (naistel 83 ja meestel 78 aastat) oli meie naiste oodatav eluiga umbes aasta võrra madalam, meestel aga pea viis aastat madalam, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avalikustas indeksi, mille kohaselt on Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades, töös, teadmistes, aga ka võimu valdkonnas varasemaga võrreldes paranenud. 28 liikmesriigist on Eesti oma näitajate poolest 20. kohal, jäädes alla nii Põhja- kui ka Baltimaadele, vahendas Sputnik Eesti.

Illustreeriv foto
© Fotolia / WavebreakMediaMicro

"Eduka ja tasakaalustatud ühiskonna üheks tunnuseks on meeste ja naiste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel, mistõttu on tänavuse raporti üle põhjust rõõmustada — erinevate võrdsuse näitajate paranemise eelduseks on muutused hoiakutes ja siin oleme ühiskonnana järjepidevalt paremuse poole liikunud," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Seoses maavalitsuste kaotamisega saavad maakonnakeskuste omavalitsused omale perekonnaseisuasutuste ülesanded — nii sõlmitakse uuest aastast abielusid, registreeritakse sünde, surmi ning lahutusi maakonnakeskuste omavalitsustes, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rasedusäpp muudab lapseootuse lihtsamaks >>

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul puudutavad muudatused vaid maakonnakeskuseks olevaid kohalikke omavalitsusi, ülejäänud valdade ja linnade ülesanded jäävad samaks.

Tagid:
ühiskond, leibkond, abielu, üksik, naised, pere, Statistikaamet, Eesti

Peamised teemad