01:43 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman

Hartman: eestlased ja muukeelsed elavad paralleelühiskondades

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
5711

Eestikeelsed inimesed on juhid, muukeelsed tihti lihttöölised ja tunnevad end ka tööjõuturul ebakindlamalt. Elatakse pigem paralleelühiskondades, märkis Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman märkis Põhja-ja Baltimaade rändekonverentsil, et Eesti on algatanud projekti Lõimuv Eesti 2020, mille eesmärgiks on, et kõik inimesed olenemata keelelisest ja kultuurilisest taustast saaksid end Eestis teostada, vahendab Pealinn.

Rahvusvähemused on nördinud Postimehes ilmunud sirbi ja vasara üle >>

Eestis on tema sõnul 200 erinevat rahvust, kellest kolmandik ei ole eesti emakeelega. Kuuel protsendil Eestis elavatest võõrkeelsetest ei ole kodakondsust, kuigi pooled nendest tahaks seda saada. "Neil, kes seda ei taha, on peamine põhjus see, et Eestis saab hakkama ka ilma kodakondsuseta," ütles Hartman.

Samas ei saa Hartmani sõnul öelda, et erinevate kogukondade vahel oleks konflikt. "Nad elavad pigem paralleelühiskondades, kokkupuutepunktid on tööl või kodus, aga neid on vähe," ütles ta lisades, et muukeelseid, kes eesti keelt ei oska on Eestis praegu 10 protsenti, varem küündis see 15 protsendini.

Eestil on lisaks lõimumisprojektile mitmeid muid meetmeid, millega olukorda parandada kavatsetakse. "Selle aasta lõpus avatakse Tallinnas ja Narvas keelemajad, kus saab erinevate kursuste ja tegevuste läbi keelt õppida," tõi Hartman näite.

Postimehes ilmus 19. märtsil artikkel Jüri Ratase valitsuse toetusest, muu rahvuse esindajate iseloomustamiseks kasutati pilti sirbist ja vasarast, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Postimehe toimetus palus hiljem vabandust ilmunud infograafika pärast. 

Vähene eesti keele oskus piirab tööalast arengut >>

Ajalehes ilmunu kommenteeris sotsiaalmeedias peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas: "Täna hommikul Postimeest lugedes kurvastasin siiralt. Valitsuse tegevusele hinnangute andmine on ajakirjanduse üks olulisi ülesandeid ning toetan seda igati. Samas ei tohi me tänases Eestis mitte mingil juhul nõustuda meil elava 191 rahvuse sildistamisega NSVL-i sümboolikat kasutades. Kas tõesti soovime ligi 27 aastat pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ehitada müüre ning oma inimesi rahvuspõhiselt vastandada?"

Eesti areneb üha sidusama ühiskonna suunas >>

"Teiste rahvuste kujutamine sirbi, vasara ja viisnurgaga, nagu juhtus esmasepäevase Postimehe infograafikas, mõnitab mitte-eestlasi ja läheb vastuollu Eesti põhiseaduslike põhimõtetega," ütlesid Tallinna linnajuhid Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart oma avalduses.

Eesti rahvusvähemuste esindajad tõdesid ühes Eesti juhtivas väljaandes ilmunud infograafika puhul nii isiklikku solvangut kui ka rahvustevahelise vaenu õhutamist, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"12. juunil avalikustatud integratsioonimonitooring annab meile põhjaliku vastuse, kuidas erinevat emakeelt kõnelevatel inimestel Eestis läheb. Lisaks annab uuring ülevaate, millised on rahvusgruppide suhted ning kui sidusad me ühiskonnana oleme. Kokkuvõtvalt võime tulemusi vaadata kui poolikut veeklaasi, mis võib tunduda ühtaegu nii pooltühi või ka pooltäis," vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Piret Hartmani sõnu 2017. aasta suvel.

Kuidas meil läheb, eestimaalased? >>

"Üks lõimumismonitooringu autoritest, professor Raivo Vetik kinnitab, et eestivenelaste kuuluvustunne Eesti riiki on kasvanud — nii nagu ka eestlaste valmisolek kaasata muukeelseid Eesti riigi tegemistesse. See tähendab, et meil on palju eestlasi ja ka teisi rahvusi, kes toetavad Eestit, selle arengut ja soovivad oma ellu stabiilsust. Jah, meil võivad olla erimeelsused kasvõi kodakondsuspoliitikas, kuid me liigume siiski väikestel sammudel üksteisele lähemale ja mõistame teineteist märksa paremini kui 25 aastat tagasi," kirjutas Hartman. 

Tagid:
muukeelsed, vähemusrahvas, keel, eestlased, ühiskond, kodakondsus, kultuur, Lõimuv Eesti 2020, Kultuuriministeerium, Piret Hartman, Eesti

Peamised teemad