20:04 19. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Vabaõhumuuseum kutsub lihavõtteid tähistama

Vabaõhumuuseum kutsub lihavõtteid tähistama

© Фото : Ирина Барсегян
Ühiskond
lühendatud link
4910

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub kahel järjestikusel pühapäeval lihavõtteid tähistama. 1. aprillil saab osa suurest munade otsimise mängust. 8. aprillil tutvustavad aga vana kalendri ülestõusmispühade kombestikku Eestis elavad vähemusrahvused.

TALLINN, 1. aprill — Sputnik. Vana uskumuse järgi on ülestõusmispühade päikesetõus ilusaim maailmas — sel erilisel hommikul päike mängib ja taevas tantsib. Lihavõtted ehk munadepühad, ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad tähistavad suure paastuaja lõppu, Kristuse ülestõusmist ning kevade saabumist, seisab Vabaõhumuuseumi kodulehel.

Lihavõtted Vabaõhumuuseumis >>

Jätnud seljataha külma ja pimeda talveaja, tähistame lihavõtteid rammusa toidu, lõbusa laulu ning mängudega. Sel aastal peaks lusti olema eriti palju, sest ülestõusmispühad langevad kokku 1. aprilliga — Eestis eelmisel sajandil üldtuntuks saanud naljapäevaga. 

Suur munade otsimise mäng

20. sajandi alguses jõudis välismaalt Eesti peredesse tore värviliste lihavõttemunade peitmise ja otsimise komme. Räägiti, et munade peitjaks olevat pükstes ja kuues lihavõttejänes…

Lihavõttejänese peidetud mune võib leida ka muuseumi Sepa talu, Härjapea talu ja Kuie kooli õuelt. Igas kohas on kokku kümme kahte eri värvi muna. Loenda, mitu muna on ühte, mitu teist värvi, õige vastuse puhul saad perenaiselt maiust, seisab muuseumi teates. 

Sõnades "Haud on tühi!" peitub kogu kristliku usu tuum >>

Sepa talu

Lõuna-Eestis algas lihavõtetega kiikumiseaeg, mil külanoored kogunesid kiige juurde lõbutsema. Selleks puhuks tehti korda vana või püstitati lausa uus kiik. Kiigesepad said tasuks värvitud mune, kindaid ja kirevad paelu. Sepa talus õpetab perenaine, kuidas punuda kaunist värvilist paela, mille võid endaga kiigeplatsile minnes ühes võtta.

Kuie koolimaja

Kuie koolimajas saad kevadpühi tähistada mune värvides, lõbusaid munahoidjaid valmistades ja kiigelaule lauldes. Kell 12.00 ja 15.00 õpime selgeks kiigelaulud, et vanarahva kombe kohaselt koos kiigele laulma minna, seisab muuseumi teates.  Kell 13.30 toimub klassitoas suur munakoksimisvõistlus.

Suurel Reedel toimub ristitee rännak läbi Tallinna vanalinna kirikute >>

Härjapea talu

Lihavõttepühadega lõppeb vastlapäeval ehk lihaheitepühal alanud pikk paastuaeg. Nüüd võib jälle süüa liha, mune, piimatoite. Kevadehõngulises Härjapea talus valmivadki 1930. retseptide järgi rammusad muna- ja kohupiimaroad. Lisaks saad mõistatada, millised vanad ajaleheartiklid on tõelised uudised ja millised hoopiski aprillinaljad.

Lihavõtted on liikuv püha, seitse nädalat pärast vastlapäeva, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгения Новоженина

Kolu kõrts

Kolu kõrts kostitab maitsvate pühadetoitudega. Kell 13.00 tantsitavad rahvast rahvakunstiseltsi Leigarid noored. Kell 14.00 tulevad lavale Piibari folklooriteatri lapsed, kes tutvustavad rahvapille ja kutsuvad kõiki jõukatsumistele.

Kell 12.00 ja 14.00 koguneme Kolu kõrtsi ette, et minna ühes Tallinna Linnuklubiga muuseumi metsateedele huvitavale linnuvaatlusretkele.

Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad

Argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.

Ülestõusmispühade aja arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevuse tõttu langevad need ikkagi mõnel aastal erinevale ajale. Näiteks 2012. aastal algasid ülestõusmispühad vastavalt 8. ja 15. aprillil, 2011. aastal mõlemal 24. aprillil, 2013. aastal aga vastavalt 31. märtsil ja 5. mail. 2018. aastal tähistavad katoliiklased ülestõusmispühade algust 1. aprillil, õigeusklikud aga 8. aprillil.

Ülestõusmispühade teise püha muutmine riigipühaks vajab täiendavat arutelu >>

Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid nende pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Eestis on Riigikogus sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.

Alllikas: Vikipeedia

Tagid:
munad, traditsioon, kultuur, ühiskond, lihavõtted, Ülestõusmispühad, Eesti Vabaõhumuuseum, Jeesus Kristus, Tallinn, Eesti

Peamised teemad