17:20 18. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1026
  • RUB70.7241
Eestis on tervise ja heaolu vallas regionaalselt suured erinevused, illustreeriv foto

Ebavõrdsus tervises ja heaolus on maakondade vahel suur

© Фото : Алексей Серов
Ühiskond
lühendatud link
2610

Eestis on tervise ja heaolu vallas regionaalselt suured erinevused, selgus kolmapäeval Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud maakondlikest ülevaadetest.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. "Üldised trendid on sarnased mitmel pool Eestis: oodatava eluea väike kasv viimase 10 aasta jooksul, rahvastiku vananemine, ülekaaluliste ja rasvunud elanike osatähtsuse suurenemine," kommenteeris TAI vanempetsialist Maali Käbin.

Riik kogub eestimaalastelt 100 000 geeniproovi >>

"Mõningaid edusamme on tehtud õnnetussurmade ning alla 65-aastaste elanike suremuse vähendamisel, kuid vigastussuremuse poolest oleme endiselt Euroopas esirinnas. Kõigis maakondades on erakordselt madal nende hulk, kes söövad piisavalt köögi- ja puuvilju."

EL toidab Lätit riknenud toiduainetega, illustratiivne foto
© Sputnik / Sergey Melkonov

Maakondade vahel on Käbini sõnul väikese riigi kohta siiski võrdlemisi suur ebavõrdsus. Näiteks kui vaadata meeste tervena elatud aastaid, siis kõigub see 62 aastast Läänemaal 42 aastani Põlvamaal. Kõige paremaks hindavad oma tervist Läänemaa inimesed, kellest koguni 64% peab oma tervist heaks, kõige kehvemaks aga ida-virumaalased (vaid 28,5%).

Seksuaalsel teel levivad haiguseid (v.a HIV) diagnoositakse enim Pärnumaal, vähim Hiiumaal. Kõige rohkem ülekaalulisi täiskasvanuid on Võrumaal, kõige vähem Harjumaal.

Suured on erinevused siseturvalisusega seotud teemade osas: kuritegevus, kuid ka vigastussurmad, sh tule- ja veeõnnetustes kannatanud. Turvatunne on kõrgeim saarte elanikel, madalaim Ida-Virumaal ja Harjumaal. Kokku on ülevaadetes iga maakonna kohta välja toodud 50 erinevat indikaatorit.

Töötute arv kasvas märtsis 33 268 inimeseni >>

Käbini sõnul on inimeste tervis ja heaolu tihedalt seotud maakonna üldise sotsiaalse ja majandusliku olukorraga: milline on tööhõive ja võimalused sissetuleku teenimiseks, millised on osalusvõimalused, kas elukeskkonda tajutakse turvalisena, millised toetavad teenused on olemas ja kättesaadavad.

TAI koostas ülevaated eesmärgiga anda kohalike omavalitsuste otsusetegijatele ja elanikele lihtsas vormis ülevaade maakonna tervise ja heaolu näitajatest ning pakkuda alusmaterjali maakondade tervise- ja heaoluprofiilide koostamiseks.

"Ülevaated ei ole mõeldud maakondade omavahel pingeritta seadmiseks, vaid maakonna elanike terviseseisundist tervikliku pildi loomiseks. Kuna inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõigis eluvaldkondades tehtavad otsused ja ellu viidavad tegevused, siis planeerimise abivahendina on tervikülevaade hädavajalik kõigile," selgitas Käbin. "Nii riigi tasandil kui ka selleks, et et kohalikud omavalitsused saaksid koostöös kogukondadega kujundada toetavamat elukeskkonda."

Maakondade tervisenäitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidest, Statistikaametilt, Sotsiaalministeeriumilt, Päästeametilt, Terviseametilt jt allikatest. Andmete kompaktseks ja lihtsaks koondamiseks on kasutatud instituudi Suurbritannia kolleegide poolt välja töötatud graafikumudelit.

Maakondade tervise ja heaolu ülevaadetega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel.

Vallad ja linnad saavad taotleda toetust >>

Riigikontrolli audutist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuaris.

Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaministeerium asunud põhjavee kaitset täpsemalt kavandama, kuid peamiselt põlevkivi kaevandamise ning põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab seni veel halvas seisundis olevate põhjaveekogumite olukorra parandamine kauem aega, kui on jäänud Euroopa Liidus üldsihiks seatud aastani 2021.

Juubelisuvi viib EV100 tähistamise kogukondadesse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Üleeuroopalise uuringu andmeil olid suurima korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused Tallinn ja Vaivara, väikseima riskiga aga Harku vald ja Maardu linn, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Korruptsiooniriski indeks ei viita tegelikule korruptsioonile, vaid näitab, kui läbipaistvalt ja avalikult omavalitsus riigihankeid korraldab, selgitas justiitsministeerium.

Märtsi lõpus oli töötuna registreeritud 33 268 inimest mida on 2,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal; 16-aastasest kuni pensioniealisest oli töötuid 5,1 protsenti ehk 0,1 protsendipunkti rohkem kui möödunud aasta märtsis. Registreeritud töötuse määr oli märtsis 10,1 protsendiga kõrgeim Ida-Virumaal ja madalaim 3,7 protsendiga Harjumaal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
ebavõrdsus, ühiskond, heaolu, tervis, maakond, TAI, Maali Käbin, Eesti

Peamised teemad