13:12 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Kuidas kaitsta oma kontot suhtlusvõrgustikus viiruste eest, illustreeriv foto

Viiruserünnakud Facebookis: lihtsaid nõuandeid oma konto kaitseks

© Sputnik / Natalia Seliverstova
Ühiskond
lühendatud link
15310

Asjatundjad kõnelesid sellest, kuidas kaitsta oma kontot suhtlusvõrgustikus viiruste eest, mis võivad kaasa tuua mitte ainult veebilehe blokeerimise, vaid ka tõsiseid materiaalseid kaotusi.

ТАLLINN, 21. aprill – Sputnik, Ilona Ustinova. Meedias on korduvalt avaldatud teavet hoiatusega mitte teha sotsiaalvõrgustikes leiduvaid teste, kuid kasutajad eiravad seda, mis on kaasa toonud järjekordse massilise viiruserünnaku. Asjatundjad hoiatavad mitte ainult isiklike andmete lekkimise, vaid ka rahaliste kaotuste eest.

Eelmisel nädalavahetusel läbis suhtlusvõrgustikku Facebook järjekordne viiruserünnakute laine, mis ei puudutanud mitte üksnes lihtviisilisi suhtlusvõrgustiku kasutajaid, vaid ka mõningaid ettevõtjaid.

Ameeriklased ja eurooplased arvavad, et Google ja Facebook manipuleerivad infoga >>

Sellest, kes ja mismoodi kõige sagedamini viiruserünnakute ohvriks langeb ja kuidas ennast isiklike andmete lekkimise vastu kaitsta, rääkisid Sputnik Eesti lugejatele ärikeskuse Most juhataja, Facebookis äritegevuse edendamise spetsialist Anna Kulp ja tarkvaraarendaja Andrei Solntsev.

Testidest tasub eemale hoida

Anna Kulp märkis, et kõige sagedamini satuvad suhtlusvõrgustikes viiruserünnaku te ohvriteks need, kellele meeldib läbi teha igasuguseid teste, kus pakutakse võimalust teada saada "milline auto sa oled", "milline loom sa oled", "mis on sinu värv" jne. Nagu ta selgitas, läheb kasutaja Facebookis oma kontole, leiab seal midagi põnevat ja avab lingi, kus palutakse panna "linnuke", et saada edasist teavet.

Специалист в области предпринимательства Анна Кульп
© Фото : из личного архива Анны Кульп
Ärikeskuse Most juhataja, Facebookis äritegevuse edendamise spetsialist Anna Kulp

"Ja inimesed vajutavad rahumeeli klahvile. Seejuures ei loegi nad pisikeses kirjas teksti, kus on öeldud, et sellega lubavad nad oma andmeid kasutada ja midagi enda nimel avaldada," selgitas Kulp.

Tema sõnul enamikul juhtudest säärasteks linkideks nimelt testid, millele võib saada vastused, andes kolmandatele isikutele võimaluse suhtlusvõrgustiku kasutaja isiklikke andmeid kasutada. Ning kuivõrd inimesel hakkab küsimustele kulutatud ajast kahju, on ta tingimustega julgesti nõus, et tulemust teada saada.

Mida Eestis internetihiidude manipulatsioonidest arvatakse >>

"Seejärel avaldab ta tolle testi rõõmsasti oma kontoseinal ja saab rämpssaadetise viiruste näol. Need andmed aga, mille kolmandate isikute poolt kätte saadi, võivad edasi levida kuhu iganes," lausus Kulp.

Süütu mäng viib rahaliste kaotusteni

Kõige enam saavad viiruserünnakutest kahjustada mitteniivõrd tavakasutajad kuivõrd ettevõtjad, kes peavad Facebookis oma ettevõtte-kontosid, rõhutas Facebookis äritegevuse edendamise spetsialist.

Miljardär George Soros võrdles Davosi maailma majandusfoorumil internetihiiglasi nagu Facebook, Google ja Twitterit hasartmängufirmadega
© Sputnik / Александр Кряжев

Kõigil ettevõtjatel on tema sõnul oma reklaamikontod, mis on seotud isikliku kontoga. Ka krediitkaart, millega reklaami eest tasutakse, on seotud nimelt isikliku kontoga.

"Tulemus on järgmine: inimene tegi testi läbi, unustas selle edukalt ära ning mõne aja möödudes toimub tema kaardilt raha mahakantimine. Paljud arvavad, et testid kujutavad endast ainult meelelahutust, kuid niisugused mängud viivad reaalsete rahaliste kaotusteni," märkis Kulp.

Veel üks oht Eesti elanike jaoks seisneb selles, et väga paljud jätavad oma isikliku ID-kaardi pärast pangatehinguid või tähtsate dokumentide allkirjastamist arvutist välja võtmata. Olles oma dokumendi aktiveerinud, suunduvad nad suhtlusvõrgustikesse, teevad teste, klõpsavad kahtlastele linkidele, hiljem aga seisavad silmitsi kurbade tagajärgedega.

Kui kasutaja juhtumisi siiski testi läbi tegi või avas sõnumina saadetud nakatunud lingi, soovitab Anna Kulp suhtlusvõrgustikust ning kõigist seadmetest, mida too inimene kasutab – töö- ja koduarvutist, tahvelarvutist, nutitelefonist – välja logida ja seejärel ühes neist seadmetest oma konto parool ära muuta.

"Siis tekib vähemalt mingisugune võimalus, et andmeid lugev viirus kasutajast mööda läheb," ütles Kulp.

Eestimaalased hulluvad tutvumisäppide ja veebimängude järele >>

Kuidas oma arvutit kaitsta

Tarkvaraarendaja Andrei Solntsev ütles uudisteportaalile Sputnik Eesti, et kõige sagedamini saavad viiruste pärast kannatada just need kasutajad, kes mõtlevad vähe oma turvalisusele.

Разработчик программного обеспечения Андрей Солнцев
© Фото : из личного архива Андрея Солнцева
Tarkvaraarendaja Andrei Solntsev

Ta soovitab paigaldada oma arvutisse alati hädavajalikud värskendused ja pöörata tähelepanu ekraanile ilmuvatele meeldetuletustele, eriti kui sinna ilmub sõna "Security" ("turvalisus").

"Selliseid meeldetuletusi pahatihti eiratakse või lülitatakse välja, sest ei mõisteta, milleks need vajalikud on. Aga need on tõepoolest hädavajalikud," kinnitab Solntsev.

Ta nentis, et viirusi on väga palju, nad evolutsioneeruvad ja võimalusi neid "üles korjata" on samuti päris palju. Näiteks need, kes tarkvarasse sisse häkivad, soovides litsentseeritud mängu või lingi alla laadida, aga samas ei taha selle eest maksta, saavad lisaks tulemusele kaasa ka viiruse. Andrei soovitab ühtlasi, et enne kui tundmatuid programme internetist alla laadida, tuleks neid viirusetõrjesüsteemi kaudu kontrollida.

Facebooki skandaal puudutab umbes 87 miljonit inimest >>

"Minu poolt isiklik nõuanne – ärge kasutage Windows´it. Statistika kohaselt on selles kõige rohkem viirusi. Palju paremini on selles osas kaitstud Linux ja Macbook," nentis tarkvaraarendaja.

Mis puutub suhtlusvõrgustikesse, siis Andrei kinnitab samuti, et tasub karta mitte niivõrd viirusi endid, kuivõrd leket isiklike andmete näol, mida kolmandad isikud kasutada saavad.

Tagid:
test, sotsiaalvõrgustik, kaitse, viirus, ühiskond, majandus, Most, Facebook, Andrei Solntsev, Anna Kulp, maailm, Eesti

Peamised teemad

  • Tank Venemaa relvajõudude taktikalistel õppustel

    Venemaa kaitseministeerium korraldab Orenburgi oblastis strateegilised juhtimis- ja staabiõppused, kus osalevad ka Hiina, Pakistani, Kasahstani, Kõrgõzstani, India, Tadžikistani ja Usbekistani sõjaväelased.

    11
  • Tankitõeja raketikompleks Javelin.

    Ukraina kaitseministeerium on teatanud kavatsusest osta USA-lt juba tänavu tankitõrjekomplekse Javelin. Olukorda kommenteeris raadio Sputnik saates Venemaa Sõjateaduste Akadeemia professor Sergei Sudakov.

    33
  • Filmirežissöör Oleg Bessedin

    Eesti fašismist vabastamise 75. aastapäevale pühendatud Oleg Bessedini filmi "Sünnimaa vabastajad" ("Освободители родной Эстонии") hakatakse avalikkusele näitama juba üsna pea. Filmi režissöör rääkis linateose saamisloost Sputnik Eesti saates "Vaateratas".

    35