07:35 23. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1648
  • RUB73.5314
Sputnik Eesti korrespondent võttis nõuks rüütlirüü endale selga proovida, et mõista, mida võitleja heitluse eel tunneb

Kaasaegsed rüütlid on Eestis täitsa olemas

© Sputnik / Илона Устинова
Ühiskond
lühendatud link
3811

Rüütliajastu ei ole unustusse vajunud. Tallinna rüütliklubi asutaja Nikolai Bõkov rääkis Sputnik Eestile, kuidas toimub ettevalmistus turniirideks, kas on kerge olla rüütel ja kui palju võib kogu varustus kaaluda.

ТАLLINN, 1. juuni — Sputnik, Ilona Ustinova. Vanalinna päevadel, mis kestavad 30. maist 3. juunini, toimub Eesti pealinnas kolmas rahvusvaheline rüütliturniir "Vana Tallinna karikas". Laupäeva vältel peetakse Harjumäel mitu heitlust meeste ja naiste võistkondade arvestuses. Eesti mõõgameestega pistavad rinda osavõtjad Hiinast, Iisraelist, Brasiiliast, Venemaalt, Valgevenest, Poolast, Ukrainast, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist, Soomest ja Lätist.

Рыцарские шлемы
© Sputnik / Илона Устинова
Rüütliajastu ei ole unustusse vajunud

Uudisteportaali Sputnik Eesti korrespondent kohtus turniiri korraldaja, ajalooklubi Nordburg juhataja Nikolai Bõkoviga, et teada saada, millega tänased rüütlid tegelevad, kuidas toimuvad nende treeningud ning sellekski, et raudrüüd enesele selga proovida.

Rüütlus on vaimult tugevatele

Bõkov lausus, et Tallinna rüütliklubi moodustati 2013. aastal ja praegu kuulub sellesse ligi 30 inimest. Kümme neist osalevad jõukatsumistes, ülejäänud, niinimetatud tsivilistid tegelevad rakenduskunstiga, see tähendab, et õmblevad kostüüme, õpivad keskaegseid tantse ja muud. Klubis on ka kolm vaprat tütarlast, kes ei pelga konkurentidega üks ühekaupa võidelda.

"Rüütliks saamisel pole tähtis kehakaal, pikkus ega vanus – peaasi on mitte karta," ütles Bõkov.

Kuna rüütlite rammukatsumised kujutavad endast rasket ja ekstreemset spordiala, kus tuleb mitte üksnes treenida, vaid ka, nagu öeldakse, maad künda, siis jäävad noormehed väga harva selle juurde pidama. Paika jäävad põhiliselt üle 30-aastased ja nemad teavad täpselt, milleks nad klubisse tulid.

Nikolai tunnistas, et teda isiklikult võlub rüütlus spordialana sellega, et kui kaitsev soomusrüü on selga pandud, saab vastasega täiest jõust võidelda, tarvitsemata löögi tugevust talitseda.

"Lisaks kõigele meeskonnamäng, mis arendab küünarnukitunnet. Mulle on see väga huvipakkuv," ütles Bõkov.

Руководитель Исторического клуба Nordburg Николай Быков
© Sputnik / Илона Устинова
Ajalooklubi Nordburg juhataja Nikolai Bõkov

Ta märkis ühtlasi, et alates 2014. aastast on paljud Eesti klubid, kes tegelevad sõjasündmuste rekonstrueerimisega, hakanud tegelema ka keskaegsee võitluskunstiga.

"Ülemaailmsetel võistlustel käime seni ainult meie," nentis Nordburgi juhataja. Tema sõnul on rüütlisport teistes riikides palju jõulisemalt arenenud.

Nii näiteks peetakse kõige suuremaid võistlusi Peterburis, kus korraldatakse väga palju festivale ja meistriturniire.

Füüsiline ettevalmistus jääb võitleja südametunnistusele

Nikolai toonitas, et täies rüütlivarustuses treenimiseks on vaja head üldfüüsilist ettevalmistust. Lisaks klubitreeningutele, mis toimuvad kolm korda nädalas, rassivad võitlejad täiendavalt spordisaalides, osa neist käib maadlemas või poksimas.

Tallinnas algasid vanalinna päevad >>

See on liigeste ja lihaste tugevdamiseks hädavajalik, võib ju kogu selgapandav täisvarustus kaaluda 30–40 kilo. Ja seda ilma mõõka arvestamata, mille kaal on umbes 2 kilogrammi.

"Meil on isegi tippsportlased enesele raudturvisesse selga tõmmanult tundnud ennast abituna. Mõned suudavad kiiresti kohaneda, teistel kulub selleks kuni pool aastat," pajatas klubi juhataja.

Mis puutub võistlusel kehtivatesse reeglitesse, siis võistlusmäärustega on keelatud ainult hoobid kubemesse, koljupiirkonda ja jalapöidade pihta. Ülejäänus antakse võitlejatele võimalus kogu oma jõudu ja oskusi ette näidata.

"Meie spordialal on rüütel see, kes järgib mängureegleid, et riku seadusetähte ega kasuta keelatud võtteid," selgitas Bõkov.

Бойцы клуба латают рыцарское снаряжение
© Sputnik / Илона Устинова
Kaasaegsed rüütlid on Eestis täitsa olemas

Täisvarustus

Linnaüritustel ja võistluste ajal ei näita klubi liikmed pelgalt keskaegsete kahevõitluste taasesitust, vaid virutavad teiseteisele tõepoolest tugevaid hoope. Seetõttu on rüütlirüü lisakaitse rollis ning et koormust liigestele vähendada, meisterdavad sepad metallosad titaanist.

Ühe rüütlivarustuse algusest peale kokkusaamiseks võib kuluda kuni pool aastat, kuna kauplustes turvisrüüsid väljaõppinud võitlejatele ei müüda, meistrite juures aga on tavaliselt pikad järjekorrad. Rüüde sättimise ja kohendamisega tegelevad klubi liikmed ise.

"On juhtunud sedagi, et raudrüü kättesaamise ajaks on inimene juba huvi heitluste vastu kaotanud või on kaalus juurde võtnud," nentis Bõkov.

Mitmekesise kavaga Tallinna vanalinna päevad >>

Kuivõrd raudrüüs on inimesel eriti suviti väga palav, täidetakse tepitud kaitsevest mitte vati, vaid märksa õhema sünteetilise vatiiniga.

Rüütlirüü peab olema hästi täpselt inimese keha järgi kohandatud, et võitluse ajal ükski detail minema ei lendaks.

"Rüü küljest pudenenud osa eest võib meeskond punkti kaotada ja kohtunik asjaosalise mängust kõrvaldada," lausus Nikolai.

Rüütel olla pole lihtne

Sputnik Eesti korrespondent võttis nõuks rüütlirüü endale selga proovida, et mõista, mida võitleja heitluse eel tunneb. Esimeseks korraks soovitas Nikolai proovida vaid turvise ülemist osa, mis koosnes tepitud vestist, täiendavast rinnaku- ja seljakaitsest ning labakäsi, põlvi, õlgu ja käsivarsi kaitsvatest metallosadest ja kiivrist. See osa kostüümist kaalus ühtekokku umbes 15 kilogrammi.

© Sputnik / Илона Устинова, Владимир Новиков
Sputnik Eesti korrespondent võttis nõuks rüütlirüü endale selga proovida, et mõista, mida võitleja heitluse eel tunneb
Varustuse selgapanek osutus tõepoolest aeganõudvaks ning raudrüüs viibimine väga palavaks. Juba umbkaudu 10 minuti pärast tekkis tunne, nagu lasuks kummalgi õlal pooletonnine raskus. Aga säärases rüüs tuleb ju mitte lihtsalt mitu tundi viibida, vaid takkapihta ka vastasega võidelda. Kusjures kindlasti peab arvestama tõsiasja, et kiiver piirab väga tugevasti vaatevälja. Rüütlimängud on tõepoolest tugevate meeste jaoks. Mitte ainult kehaliselt, vaid ka vaimult tugevatele.

Naisrüütlid

Aasta tagasi tekkis rüütliklubis naiste võistkond Metsikud Fuuriad. Selle kapten Jekaterina Batšurko märkis, et tema jaoks pole tegu pelgalt spordi, vaid lausa lemmikharrastusega.

"Mulle meeldib turvis selga sättida ja võidelda. Tunnen ennast nii moraalselt kui ka füüsiliselt tugevamana," põhjendas Batšurko.

Капитан женской команды Дикие фурии Екатерина Бачурко
© Sputnik / Илона Устинова
Rüütliklubis naiste võistkonns kapten Jekaterina Batšurko

Jekaterina tuli rüütliklubisse kõigest aasta tagasi, seetõttu teeb ta kõvasti trenni, et pälvida võimalus sõita rahvusvahelistele turniiridele. Paralleelselt sellega tegeleb ta jätkuvalt ratsaspordiga, millele pühendus üle 20 aasta tagasi. Vanemad ja sõbratarid suhtusid tema uude harrastusse rahulikult ja eriti ei imestanudki, on ju Batšurkol, nagu ta ise tunnistas, võitleja iseloom.

Antud hetkel on naiskonnas kolm neidu ja nad loodavad, et koosseis täieneb teistegi osalejatega.

"Tuleb lihtsalt sellesse spordialasse armuda," nentis Jekaterina.

Vanalinna päevad mõjutavad Tallinna liikluskorraldust >>

Eelseisvatele rahvusvahelistele võistlustele, mis toimuvad Tallinnas 2. juunil, on erinevatest riikidest registreeritud kuus naiskonda. Batšurko loodab, et Metsikud Fuuriad suudavad esineda ja võidelda kõige tugevama tiitli vääriliselt.

Tagid:
rüütlirüü, rüütel, rüütliturniir, ühiskond, Vanalinna päevad, Metsikud Fuuriad, Nordburg, Sputnik Eesti, Jekaterina Batšurko, Nikolai Bõkov, Eesti, Tallinn

Peamised teemad