16:27 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Eesti piiripunkt Narvas

Welcome to Estonia ehk jätkake rahulikult oma algset teekonda

© Sputnik / Сергей Степанов
Ühiskond
lühendatud link
9111

Eesti politsei- ja piirivalveamet tunneb puudust tõlkidest, kes aitaksid ametnikel pagulastega suhelda. Vaatamata kõigile Eesti Vabariigi ametivõimude jõupingutustele kasvab Lähis-Idast ja Aafrikast pärit pagulaste arv pidevalt, kirjutab raadio Sputnik autor Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan   

Eesti piirivalvurid otsivad kiiresti tõlke, kes tunnevad erinevate lõunamaa riikide keeli — Afganistani, Pakistani ja nii edasi. Maade loetelus on ka Albaania ja Gruusia. Tõlkida on vaja enamasti vaid ühte fraasi: "Rootsi jääb sinnapoole".

Muutust võib näha palja silmaga: Eesti linnatänavail on lastest ja abikaasast saadetud burkades naised tavapärasteks muutunud. Nad vaatavad ümbritsevat kriitilise pilguga, teevad edasisi plaane ning koostavad marsruute, kus Baltimaad ei ole lõppeesmärgiks. 

Lätit, Leedut ja Eestit ei peeta põgenike poolt mitmel põhjusel soovitud vastuvõtjariikideks. Esiteks, koheldakse siin võõraid küllaltki ebasõbralikult. Eestit peetakse rahvusvaheliste reitingute põhjal sisserändajate suhtes üheks kõige ebasõbralikumaks maaks. Ka elatustase ei ole siin nii kõrge kui "Vana Euroopa" või Skandinaavia riikides, ning sotsiaalmaksete suurus jätab nii mõndagi soovida. Lisaks ei avalda perekonnaga taasühinemise taotlused siinsetele ametnikele muljet.

Seetõttu püüavad põgenikud, kes otsivad enda ja oma sugulaste jaoks paremat elu, minna kaugemale — Soome ja Rootsi, seejärel populaarsuse kahanemise järjestuses Iirimaale, Suurbritanniasse või Prantsusmaale.

Süürlased – moodustades endiselt ühe suurema inimgrupi, kes üritab Euroopa Liidu riikidesse pääseda — püüavad peamiselt Rootsi jõuda, kus juba elab arvukalt nende rahvuskaaslasi, kes on võimelised Stockholmi saabunud kaasmaalasi aitama.

Seni kuni kõik need parema elu otsijad Eesti territooriumil viibivad, peab nendega kuidagi suhtlema ja isegi nende sotsiaalse kohanemise ja tööhõive nimel pingutama. Seda nõuavad eeskirjad, mida Brüsselist Euroopa kaugemasse provintsi saadetakse.

Nii ongi kohalikud võimud ametis tõlkide leidmisega, kes tunneksid puštu, urdu, india ja mitme Aafrika riigi rahvaste keeli, lisaks ka albaania ja gruusia keelt. 

On kummaline, et selle probleemiga hakati tegelema alles nüüd — esimesed pagulaste rühmad saabusid Eestimaa pinnale juba mitu aastat tagasi ning nende saabumise teemal peeti elavaid arutelusid ja loodi mitmeid komisjone.

Kõik saab selgeks, kui mõistad, et vaatamata kõigile Brüsseli üleskutsetele ei põle Eesti valitsus soovist oma territooriumil võõraid näha. Sellise reaktsioonini tõukas neid tõdemus, et mitte just kõige rikkama riigi kodanikud ei nõustu heategevusega enda tagasihoidlike hüvede arvelt. Mida võib mõista ka ilma tõlkideta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Euroopa migratsioonikriis: tarad, piirivalvurid ja laagrid
Piirideta Arstid: rändelepe on mõeldud hädaliste tee tõkestamiseks
Tagid:
gruusia keel, albaania keel, hindi keel, urdu keel, puštu keel, rändekriis, Politsei- ja piirivalveamet, PPA, Brõssel, Skandinaavia, Aafrika, Lähis-Ida, Eesti, EL

Peamised teemad