04:40 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Kurski hukkumise aastapäev

Poolakad irvitavad taas tragöödiate üle – järjekord on "Kurski" käes

© Sputnik / Сергей Ещенко
Ühiskond
lühendatud link
13811

Mida "uut" avastasid poolakad 2000. aasta tragöödias, kus hukkus 118 meremeest ja kuidas sellele Venemaal reageeritakse – RIA Novosti materjalis.

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Poola stuudio Jujubee töötas välja arvutimängu nimega "Kursk". Müük algab 11. oktoobril. Autorid lubavad põnevat mängukogemust, rohkeid süžeeliine ja mis kõige tähtsam — pilku allveelaeva hukule "uue nurga alt", edastab RIA Novosti.

Barentsi mere põhjas

Kaptenisillale viivas ukses asuv illuminaator puruneb kildudeks, klaasi taga on kohutavast grimassist moonutatud meremehe nägu. Stopp-kaadri ajal liigub kaamera aeglaselt ümber mehe, näidates lähedalt kukalt, kus turritab kuuma toru tükk. Haavast voolab tumepunane veri. 

Kaamera pöördub koridori suunas, kus toimub plahvatus: leek haarab endasse teise meremehe, lööklaine paiskab ta trepile ja ta pea puruneb.

Järgmine kaader: laeva välisvaade. Keres on suur auk, läbi Barentsi mere häguse vee paistab kajut Venemaa riigivapiga. Stoppkaader lõpeb, avausest tõuseb õhumullide pilv, nagu oleks tegu surnud meremeeste hingedega.

Niisugune on Jujubee arendajate ettekujutus "põneva mängukogemuse, rohkete süžeeliinide ja uue vaatenurga" dekoratsioonidest. Ise määratlevad nad mängu žanrit kui "seiklust" ja "ellujäämist". Mängija ülesandeks on uppuvast allveelaevast pääsemine.

Putinil on see, mida Trump ihaldab ja poolakad kardavad >>

"Oleme kuulnud, et reaktsioon on küllaltki vastuoluline"

Mängu loonud stuudio direktor Michal Stempen tunnistas 2016. aastal antud intervjuus, et ettevõte on kuulnud Venemaa vastuolulistest reaktsioonidest mängu väljakuulutamisele.

"Esimene videotreiler võeti soojalt vastu, kuid siis saadi teada, et autoriteks on poolakad. Kurb, et meie mängu valmimine langes kokku Venemaa ja Lääne vahelise konfliktiga," selgitab ta.

Stempen viitas analoogile – mängule "Minu sõda." Ellujäämise simulaator aastast 2014, arendajaks jällegi Poola ettevõte "11-bit Stuudio". Süžee aluseks on Sarajevo piiramine 1992-1996. a., Jugoslaavias toimunud kodusõja päevil. Mingisugust negatiivset reaktsiooni ei tekkinud.

Tõsi on see, et "Minu sõjal" süžeeliin praktiliselt puudub. Mäng on üles ehitatud kõigi sõjaõuduste näitamisele, kus tuleb näiteks valida: kas kasutada viimast lauajuppi akna kindlustamiseks ja seeläbi röövlite küüsist pääseda või läita tema abil lõke ja küpsetada tule kohal rotti. Võib õppida suhkrust puskarit ajama, et seda tulusalt lihakonservide ja ravimite vastu vahetada.

Kõik on korraldatud nii, et isegi kui mängijal oli eelnevalt sõjast romantiline ettekujutus, ei jää sellest poole tunni möödudes midagi järele.

Poola on nõus koduse tuuma-Harmagedoni eest pealegi maksma >>

"Ämblikmees"

"Kurski" autorid seevastu arendavad süžeed. Allveelaevale tungib spioon, eesmärgiga varastada kiirtorpeedo "Škval" joonised, mis ka tegelikult Nõukogude Liidus loodi ja 1970. aastate lõpul relvastusse võeti.

Kui ajakirjanik intervjuu ajal spiooni NATO-luurajaks nimetas, kiirustas Stempen teda parandama: "Ei, ei, mitte NATO! Lihtsalt spioon. Me ei täpsusta tema päritoluriiki! Loomulikult võib eeldada, et ta saadeti mõnest Lääneriigist, kuid mängus seda ei mainita."

Isegi kui keegi ei näe "eelduses" otsest vihjet, piisab, kui sisestada 21. sajandi põhilisse infotööriista Google'isse kaks sõna: "Škval" ja "spioon". 

Kohe otsingutulemuste esilehel on lugu USA spioon Edmond Pope"i kohta, keda kajastatakse Venemaa luuretalitustes koodnimetuse "Ämblik" all. Alates 1969. aastast teenis Pope USA mereväes ja kapteni auastmes pensionile läinuna sai mehest Mereväe teadusliku uurimisvalitsuse luurenõunik.

Sarnasused "lihtsalt spiooniga" ei piirdu sellega. Pope külastas esmakordselt Moskvat 1994. aastal ja sattus kohe Venemaa mereväe vastuluure tähelepanu alla. Kaks aastat hiljem asuti teda alaliselt jälgima ja avastati, et ameeriklane huvitus " Škvalidest" — Vene laevastiku veealustest rakettidest, mille eest on võimatu kõrvale põigata.

"Ämblik" arreteeriti. Tema õnneks allkirjastas Vladimir Putin kuus kuud hiljem, kohe pärast Moskva linnakohtu otsuse jõustumist, Pope"i armuandmistaotluse ja järgmisel hommikul lendas Ameerika spioon tagasi USA-sse, selle asemel, et veeta järgmised 20 aastat Venemaal range režiimiga koloonias.

On tõenäoline, et mängu ühe paljude tõotatud lõppude kohta ütleb Stempen taas: "Ei, ei, ainult mitte Venemaa president. Me ei täpsusta millise riigiga on tegu. Muidugi võib eeldada, et spioonile andis armu mõni Euraasia riigipea, kuid mängus seda ei täpsustata."

Venemaa reaktsioon

Venemaa sõjaajalooühingu teadusdirektor Mihhail Mjagkov teatas kommentaaris RIA Novostile, et sellise videomängu valmistamine on osa infosõjast. Ta meenutas, et ajalooga mängimine ei too kunagi head.

Ukraina "kangelaste" nimeline Volõõnia veresaun — on, mida meenutada >>

Enamik Runeti kasutajatest reageeris mängu videotreilerile samamoodi, soovitades autoreil end allveelaevas hukkunud meremeeste sugulaste olukorda asetada. Toome ühe YouTube'i kommentaaridest. "Kujutan ette: nooruk istub kuvari ees ja jälgib, kuidas upub või põleb elusalt tegelane, kelle prototüübiks oli tema isa."

Ma mõistan, kui mängudes on globaalsed traagilised sündmused üldistatud kujul, näiteks sõda kaugel Iraagis või Afganistanis. See tähendab, et surm on isikustamata kujul ja tegelaste aluseks ei ole reaalsed inimesed. Siin on aga tegu 118 konkreetse meeskonnaliikmega, keda veel hästi mäletatakse. "

"Tragöödiast sõu tegemine on kuritegu," ütleb Mihhail Mjagkov, "Olen veendunud, et nimi "Kursk" valiti spetsiaalselt selleks, et meid rohkem haavata. Kas võiks ette kujutada, et Venemaal luuakse videomäng 1944. aastal toimunud Varssavi ülestõusu motiividel?"

"Või mäng, mis kujutab Ameerika Ühendriikide kaksiktornide kokkuvarisemist 2001. aastal? Sellised fantaasiad on meie jaoks väljaspool eetikapiire. Ma olen niisuguse "meelelahutuse" meie riigis levitamisele kategooriliselt vastu. Ka teisi riike peame välisministeeriumi kaudu hoiatama, et see videomäng solvab Venemaa kodanikke."

Samal teemal

"Nord Stream 2" või NATO: kumb peale jääb
Ida-Euroopalt kärbitakse 39 miljardit eurot
Tagid:
Allveelaeva "Kursk" katastroof, Stuudio Jujubee, Mihhail Mjagkov, Michal Stempen, Sarajevo, Barentsi meri, Poola, Venemaa

Peamised teemad

  • Sabantui Tallinnas

    Tallinnas Tornide väljakul kogunes sadu pealinna elanikke ja külalisi, lauljaid-tantsijaid ja diplomaate, et tähistada 4. üleeuroopalist folkloorifestivali Sabantuy.

    23
  • Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus, illustreeriv foto

    European Reassurance Initiative rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Balti riikidele on see hea uudis.

    34
  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    42