20:31 20. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1421
  • RUB75.0039
Inglismaa lastearst doktor Andrea Goddard: suurem osa vägistamisi toimuvad pereliikme poolt, illustreeriv foto

Doktor: emad ei taha lapse seksuaalsest väärkohtlemisest midagi teada

© Depositphotos / Photographee.eu
Ühiskond
lühendatud link
28 0 0

Dr Goddardi sõnul toimuvad suurem osa vägistamisi just pereliikme poolt, seega on koolil ning haridusel väga oluline roll lapse seksuaalkasvatuses, et laps saaks vastavalt oma vanusele aru, mis nende keha on.

TALLINN, 21. oktoober — Sputnik. 8.-9. oktoobril toimus Sotsiaalkindlustusameti ja Läänemeremaade Nõukogu riskilaste töörühma korraldatud koolitus "Väärkohtlemise kahtlusega lapse kohtlemine perearstikeskuses: lapse, perekonna ja personali õigused, kohustused ja võimalused", kus esines Suurbritanniast külla tulnud Imperial College Londoni aulektor, St Mary"s haigla doktor Andrea Goddard.

Doktor Andrea Goddard jõudis Eestisse Läänemeremaade Nõukogu ja Euroopa Komisjoni projekti PROMISE II raames, mis näeb vaeva, et tõsta teadlikkust ning jagada kogemusi Euroopa liidu riikide vahel, vahendas Pealinn

Vägivallaennetuse auhinna pälvis viis inimest >>

Doktor Goddard on võtnud oma missiooniks aidata väärkoheldud lapsi. Ta on pikalt olnud lastearst ning tegelnud lastega, keda on kuritarvitatud. Nagu paljudes Euroopa Liidu riikides, on ka Suurbritannias on keeruline saada head teenust.

"Tänu Promise programmile, milles osaleb ka Eesti, saame pakkuda lastele paremat teenust ja tõsta teadlikkust, kuidas aidata abivajavat last," selgitas riikide koostöös Eestit külastanud arst.

Doktor jagas ise kogemusi, kuidas lapsi Suurbritannias aidatakse, kuulas ka Eesti süsteemi tutvustust ning külastas Tallinnas asuvat lastemaja.

"Tallinna lastemaja jättis mulle väga hea mulje, see tundus väga turvaline koht väärkoheldud lastele ning nähes selle töötajate entusiasmi ja pühendumust, pean ütlema, et teete väga head tööd," ütles doktor Goddard. "Ma loodan, et Eestis avatakse veel rohkem lastemaju."

Ka väikesi lapsi tuleb harida

Suurbritannias on 40% vägistamisjuhtumitest 10-19-aastaste vastu ja ei saa ka öelda, et Eestis see probleem väiksem oleks. 2017. aastal registreeriti 557 seksuaalkuritegu, millest 151 olid last kahjustavad seksuaalkuriteod. Vägistati 104 last, kellest kõige nooremad olid kõigest 3aastased.

Dr Goddardi sõnul toimuvad suurem osa vägistamisi just pereliikme poolt, seega on koolil ning haridusel väga oluline roll lapse seksuaalkasvatuses, et laps saaks vastavalt oma vanusele aru, mis nende keha on.

"Vanemad peaksid oma lapsega rääkima seksuaalsusest, aga kõik vanemad ei tee seda, mida peaksid," selgitas ta.

Tihtipeale on lastel väga raske sellest teemast rääkida, sest nad häbenevad või kardavad tagajärgi. Ka ei tohi alahinnata seda, et need, kes lapsi väärkohtlevad, mängivad nende emotsioonidega. Seetõttu peaksid õpetajad ning arstid oskama märgata ohumärke ning kahtluse korral viivitamatult tegutsema.

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

"Kui rääkida puudujääkidest Eestis, siis võib siin olla mõnikord keeruline sellistel juhtudel saada õiget meditsiinilist abi," sõnas Goddard. "Mul on hea meel, et arstid tulid sellele koolitusele, et osata abivajavaid lapsi paremini aidata."

Tugiteenused aitavad lastel normaalsesse ellu naasta

Kahtlemata lööb seksuaalne vägivald segamini kogu peredünaamika. Kuna suurem osa vägistamisjuhtumitest toimub lähisugulase poolt, on perekonnal sellega raske toime tulla.

"Tuleb tihti ette, et lapse ema psühholoogiliselt ei taha juhtunust teada ja on ise ka haavatav," räägib doktor Goddard.

Seksuaalselt väärkoheldud lastel on ka suurem risk langeda narkootikumide, alkoholi ja muude mõjuainete küüsi, puududa koolist ning käituda muul viisil oma elu kahjustavalt.

"Seetõttu on olulised head teenused ja teraapiad, mis aitavad lapsel juhtunust üle saada," sõnab Goddard. "Tähtsam veel on mõistagi tegeleda ärahoidmise ning ennetamisega."

Doktor Goddard loodab, et sellele olulisele teemale pööratakse rohkem tähelepanu ja et PROMISE II projekt aitab Euroopa riikidel tõsta teadlikkust ning areneda selles suunas, et pakkuda lastele seda abi, mida nad vajavad.

Tema lootus on, et Eestis avatakse veelgi enam lastemaju, kus lastel on turvaline olla ning koolitatakse välja arste ning spetsialiste, kes aitavad väärkoheldud lastel sellest olukorrast võimalikult valutult välja tulla, oskavad nendega rääkida ja neid mõista.

Tähtsad on ka väiksed sammud. Näiteks toob ta välja, et Suurbritannia väärkoheldud laste patroon Cornwalli hertsoginna Camilla on võidelnud välja pakikese hügieenitarvete ja aluspesuga, mida väärkoheldud lapsed saavad pärast ülevaatust kasutada.

"Väike asi, ent muudab väärkoheldud lastele ja noortele ülevaatuse protsessi palju mugavamaks," sõnab doktor Andrea Goddard.

Kui tekib kahtlus, teavitage!

Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron nentis, et kui laps räägib väärkohtlemisest, siis kiputakse kahtlema ja kartma, et ehk on tegu valesüüdistusega. Kahtlustatakse küll, et laps võib olla väärkoheldud, kuid mängu lööb puhtinimlik kahtlus.

"Tihti on jäänud teavitamata, sest mõeldakse et nii lugupeetud inimene ju, vaevalt ta oma last väärkohtleb," selgitab ta. "Nii ei jõua kuskile. Kui on väiksemgi kahtlus, tasub kohe teavitada. Selleks on eraldi spetsialistid, kes analüüsivad edasi, kas kahtlus peab paika."

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna arendus-ja ennetustalituse juht Viola Läänerand rõhutas, et kui teavitada abivajavast lapsest, hakkavad lastekaitsetöötajad kohe tegutsema ning teevad selgeks, kas ning millist abi laps vajab.

Eestisse on kahes lastemajas Tartus ja Tallinnas saavad lapsed üle Eesti abi erinevatelt spetsialistidelt nagu näiteks lastekaitsetöötajalt, politseinikult, prokurörilt, psühholoogilt ja paljudelt teistelt, kes hindavad lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust.

Raamat aitab toetada lapse tervet seksuaalset arengut >>

SKA lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron lisas, et lastemajas saavad seksuaalselt väärkoheldud lapsed abi nii kaua kui neil seda vaja on.

"Kui laste juhtumid jõuavad lastemajja või lastekaitsetöötaja juurde, siis me usume last ja kuulame ta ära," rääkis Läänerand. "Kui kahtleme ta ütlustes, et ta elab väärkohtlejaga, mis temast tulevikus saab?"

Mõistagi tuleb vahel tegemist teha ka valesüüdistustega või näiteks vanematevahelise hooldusõigusevaidlusega, kus last kasutatakse relvana, kuid alati on oluline võtta iga juhtumit täie tõsidusega. "Last kaitsevad alati täiskasvanute ja spetsialistide võrgustik," selgitab ta. "Kui kuskil on vale, tuleb see nagunii välja."

Lasteabitelefon 116 111 kuulab ära kõik mured

Lasteabitelefoni telefoninõustaja Ada Ojasaar peab tähtsaimaks laps ära kuulata, olgu ta mure suurem või väiksem. Lapsed kipuvad tihtipeale eelistama internetichati, kus on mugavam suhelda.

"Vahel tulevad lapsed chatti teise murega, et olen kole või läksin sõbrannaga tülli, aga kooruvad välja suuremad probleemid," selgitab ta. "Nõustaja kuulab alati lapse või noore ära ning aitab nõu ja jõuga. Ta oskab märgata ja kuulata."

Goddard rääkis, et uuringute põhjal lapsed ootavad peamiselt seda, et lastekaitsetöötajad kuulaksid ja toetaksid neid. Oluliseks peeti ka teenuste kättesaadavust ning spetsialistide väljaõpet, et ka politsei oskaks väärkoheldud lastele õigesti läheneda ja neid aidata. Vähem tähtis ei ole lastele ka info kättesaadavus ning nende asjadega käiguga kursis hoidmine.

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2016. aastal 434 last kahjustavat seksuaalkuritegu. Vägistamise ohvriks langes ligi 100 last, kelle keskmine vanus teo toimepanemise hetkel oli 9 aastat. Lapsega toimunud seksuaalkuritegude toimepanijatest suurem osa olid lapse pereliige, sugulane või muu tuttav inimene, vahendas uudisteortaal Sputnik Eesti.

"Eesti praktika näitab, et paljudest juhtumitest räägivad lapsed alles aastaid hiljem. Kui me aga märkaksime ja reageeriksime, saaksime last varem aidata," rääkis mullu Lastemaja projektijuht Frank-Viron.

Tema sõnul räägitakse enamasti toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste. Ka politseisse teatatakse harva. "Sellepärast ongi väga oluline, et inimene, kellele laps on rääkinud, teavitaks juhtunust ja otsiks lapsele abi."

Tagid:
vägistamine, pere, seksuaalkuritegu, väärkohtlemine, lapsed, kool, Lastemaja, Andrea Goddard, Eesti, Suurbritannia

Peamised teemad