22:21 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Illustreeriv foto

Uuring: lapsevanemad soovivab laste kasvatamise kohta rohkem nõu ja abi

CC0 / PublicDomainPictures
Ühiskond
lühendatud link
7 0 0

Üle poole lapsevanematest soovib laste kasvatamise kohta rohkem nõu ja abi, teatab Sotsiaalministeerium.

TALLINN, 2. november — Sputnik. Veidi üle poole ehk 53% Eesti lapsevanematest on tundnud, et vajaksid lapsevanemana nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda või pole söandanud seda küsida, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud lapse õiguste ja vanemluse uuringust.

"Mida paremini oskavad vanemad erinevate olukordadega toime tulla, seda õnnelikumad ja tervemad on lapsed. Vanemlusprogrammides osalenud lapsevanemate kogemused näitavad, et peredes on vähenenud stressitase, paranenud omavahelised suhted ning lastel on vähem probleeme ka igapäevaelus. Julgustan kõiki vanemaid infot otsima ja nõu küsima, näiteks leiab kasulikku infot veebilehelt tarkvanem.ee, " ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Enamik lapsevanematest rõõmustab oma laste üle ning on rahul oma pereeluga (97% ja 91%). Samas tunnevad pooled lapsevanemad ka vajadust saada rohkem aega iseendale.

"Uuringust tuleb selgelt esile, et ühest küljest tunnevad naised meestest sagedamini perest rõõmu, kuid teisalt kogevad emad isadest rohkem stressi ning tunnistavad, et vajaksid rohkem aega iseendale ja kellegi abi ja tuge. Kõige enam vajavad laste kasvatamisel abi ja nõu noored emad vanuses 18-24. Enim valmistavad muret peresiseste konfliktide lahendamine ja jonniva lapse rahustamine, aga ka laste internetiohutus," kommenteeris uuringu tulemusi mõttekoja Praxis analüütik Kristi Anniste.

Kohalikud omavalitsused saavad edaspidi pakkuda lapsevanematele suuremas mahus vanemlust toetavat nõustamist.

"Riik katab Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis 75% ning ülejäänud Eestis 50% "Imelised aastad" programmi kuludest – see on hea võimalus aidata oma kogukonnas lapsevanemaid ning vähendada laste riskikäitumist," lisas minister.

Järgmise nelja aasta jooksul saab riigi toel koolitust pakkuda ligi kolm korda rohkem ehk kokku umbes 4000le 2-8-aastase lapse vanemale.

Veebileht juhendab vanemaid lastekasvatamise keerulises töös>>

Igas vanuses laste vanematele koondab infot ja nõuandeid Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud veebileht tarkvanem.ee, mis on nüüd kättesaadav ka vene keeles. Kaetud on lai valik teemasid, millega kõigil emadel-isadel on kasulik kursis olla: lapse areng, toitumine, liikumine, laps ja alkohol, laps ja narkootikumid, tubakas, lapse vaimne tervis, seksuaalkasvatus, laps ja digimaailm ning kasuperes kasvav laps. Tarkvanem.ee veebist leiab ka infot vanemlike oskuste arendamise koolituste kohta.

Olulisemad tulemused 2018.a uuringust:

  • Suurem osa lapsi on oma eluga rahul – tuntakse rõõmu nii enda, oma elu kui ka sõprade üle. Enamus Eesti lastest tunneb, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad ja ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas oma vanematega midagi toredat ette. Muu koduse keelega lapsed on aga oma eluga vähem rahul võrreldes kodus peamiselt eesti keelt kõnelevate lastega.
  • Enamus (81%) Eesti lastest tegeleb mõne trenni või huvialaga. Lapsed on küll aktiivsed, kuid teisalt tunneb suur osa lastest, et on erinevate kohustustega isegi liialt koormatud. 4.-11. klassi lastest 41% tunneb end igapäevaselt väsinuna ja 34% tunneb pea iga päev, et tal on liiga palju õppida, viiendik lastest tunneb vähemalt korra nädalas, et tal on liiga palju trenne, hobisid ja ringe ning kolmandik, et peab liiga palju koristama.

Soome meedia: laste hulgas populaarne mobiilimäng Granny on õudne>>

  • Täiskasvanud peavad lapse ärakuulamist oluliseks ning kõige rohkem saavad lapsed kaasa rääkida igapäevaelu puudutavates küsimustes. Mida enam puudutavad otsused ka teisi pere- või kogukonnaliikmeid, seda vähem on lastel võimalust sõna sekka öelda. Võrreldes eelmise uuringuga, on langenud täiskasvanute pooldav hoiak anda lastele võimalus koolielus kaasa rääkida. Kõige vähem teatakse lapse õigust kaasa rääkida oma tervise ja raviga seotud küsimustes.
    Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena, illustreeriv foto
    © Sputnik / Владимир Трефилов
  • Lapsevanemad on mures nii lapse ekraani ees veedetud aja kui ka lapse internetiturvalisuse pärast. 55% lapsevanematest leiab, et nende laps on vabal ajal liiga palju ekraani ees, suurem osa lapsevanematest on vähemalt korra viimase aasta jooksul piiranud oma lapse nutiseadmete või interneti kasutust ja üle poolte lapsevanematest on jälginud lapse sotsiaalmeedia suhtluse sisu.
  • Naised tunnetavad nii rõõmu oma laste üle kui ka vanemlusest tulenevat stressi oluliselt sagedamini kui mehed, samas vanuse kasvades väheneb lapsevanemaks olemisega seonduv stress. Veidi üle poole (53%) lapsevanematest on tundnud sageli, mõnikord või harva kas teadmatust, kuhu või kelle poole pöörduda või ei ole söandanud kellegi poole pöörduda.
  • Eesti lapsevanemate kõige levinum distsiplineerimisviis on lapse julgustamine õigesti käituma. Nõnda toimis uuringule eelnenud aasta jooksul 98% lapsevanematest. Kui laps ei kuula sõna või ei käitu soovitult, kuulub ligi viiendiku lapsevanemate distsiplineerimismeetodite hulka füüsiline karistamine. Laste füüsilist karistamist taunib küll üle poole elanikkonnast, kuid täiskasvanute ja laste teadlikkust füüsilise karistamise keelust on vaja suurendada — sellest pole teadlikud 1/3 täiskasvanutest ja ligi pooled lastest.
    Sina oled ettenäitaja
    © AFP 2018 / Brendan Smialowski
  • Enamik täiskasvanutest on valmis abivajavat last aitama, kuid sageli esineb teadmatust, kuidas tekkinud olukorras käituda. Abivajavast lapsest teatatakse pigem olukordades, kus laps on sattunud hätta avalikus ruumis, näiteks nutab tänaval, kuid paljud täiskasvanud kõhklevad, kas ja kuidas sekkuda juhul, kus lapse enda vanem karistab last füüsiliselt või alandab teda. Kolmandik täiskasvanutest arvab, et see, kuidas vanem last kohtleb, on tema isiklik asi ja teiste pereellu ning lastekasvatamise praktikatesse ei julgeta, taheta ega osata sekkuda. Nii võivad jääda paljud lapse probleemid, sealhulgas väärkohtlemine nähtamatuks ja vajalik abi saamata.

Doktor: emad ei taha lapse seksuaalsest väärkohtlemisest midagi teada>>

Lapse õiguste ja vanemluse uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna, sealhulgas täiskasvanute ja laste, teadlikkusest, hoiakutest ja kogemustest seoses lapse õiguste ja vanemlusega ning hinnata, millised teemad vajavad Eestis enam tähelepanu. Eelmine sarnane uuring tehti 2012. aastal.

Tagid:
kasvatamine, lapsevanem, laps, Eesti

Peamised teemad