22:16 23. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0801
  • RUB69.5480
Ühiskond
lühendatud link
6001

Pühapäeval, 11. novembril möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust. Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.

TALLINN, 11. november — Sputnik. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kell 10.00 alanud pidulikul tseremoonial tähistasid sõja lõppemist ja rahu saabumist ühise kirikukella helistamisega peapiiskop Urmas Viilma, Saksa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn ja Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear, teatas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) oma kodulehel.

© РИА Новости
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Tseremoonial helistati ühiselt kümme korda kirikukella ja sooviti üksteisele rahu. Järgneval jumalateenistusel mälestati Esimeses maailmasõjas hukkunuid ja süüdati nende meenutuseks küünlad. Missal teenisid õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo ja solist André Amadeus Trumm.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles süütama 11. novembril toimuvatel jumalateenistustel Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks leinaküünla. Kaitseliit mälestab langenuid Vabadussõja mälestusammaste juures, millel on kirjas Esimeses maailmasõjas langenute nimed.

Sõjamuuseumis toimub Esimese ilmasõja teemaline filmihommik >>

Esimene maailmasõda kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja käigus mobiliseeriti kokku 70 miljonit sõdurit, seahulgas 60 miljonit eurooplast. 

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; I ms), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914. aasta 28. juulist 11. novembrini 1918 kestnud maailmasõda.

Проводы на фронт женского батальона
© Sputnik /
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja. Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), mis oli muuhulgas tingitud sõdivate riikide poolt kasutatud kiiresti arenevast tehnoloogiast ja kaevikusõja käigus tekkinud kurnavast patiseisust.

See oli üks ajaloo verisemaid konflikte, pannes aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonidele mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud Teise maailmasõja üheks põhjuseks.

Первая мировая война 1914—1918 гг. Восточный (русский) фронт
© Sputnik / РИА Новости
Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri

Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud, kes jagunesid vastavalt liitlasteks (põhines Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosneval Antandil) ja Saksamaa ning Austria-Ungari poolt juhitud Keskriikideks. Kuigi Itaalia oli olnud koos Saksamaa ja Austria-Ungariga Kolmikliidu liige, ei ühinenud ta keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.

Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid, näiteks ühinesid liitlastega teiste hulgas Itaalia, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, ning Keskriikidega Osmanite riik ja Bulgaaria.

Sõja päästis valla Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi tapmine Sarajevos Jugoslaavia natsionalisti Gavrilo Principi poolt 1914. aasta 28. juunil. Tapmise tagajärjel Austria-Ungari poolt Serbia kuningriigile esitatud ultimaatium tekitas Euroopas diplomaatilise kriisi.Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid ja konflikt levis edasi üle maailma.

Русские солдаты на привале около боевого орудия после взятия крепости Эрзурум во время первой мировой войны.
© Sputnik / РИА Новости
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioon 30. juulil. Saksamaa esitas seepeale Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja.

Olles idarindel Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. Prantsusmaa oli nelikümmend aastat tagasi toimunud Prantsuse-Preisi sõjas Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud Elsass-Lotringi Saksamaale loovutama.

Tingituna antud kaotuse vihast ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa soovi kohaselt 1. augustil välja üldmobilisatsiooni, millele järgnes 3. augustil Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksa-Prantsuse piir oli mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa Schlieffeni plaani järgi peale läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, rünnates Prantsusmaad põhja poolt.

Россия в 1914 году во время Первой Мировой войны. Солдаты царской армии отправляются на фронт. Из архива кинофотодокументов СССР.
© Sputnik /
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Belgia neutraalsuse mitteaustamise tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale 4. augustil sõja. Pärast Saksa pealetungi nurjumist Marne'i lahingu tagajärjel muutus sõjategevus läänerindel kurnamissõjaks, milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. Idarindel tungis Venemaa Austria-Ungari vastu edukalt peale, kuid venelaste sissetung Ida-Preisimaale peatati sakslaste poolt Tannenbergi ja Esimese Masuuria järvede lahingu tagajärjel.

1914. aasta novembris ühines keskriikidega Osmanite riik, avades uued rinded Kaukaasias, Mesopotaamias ja Palestiinas. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.

1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus revolutsiooni tagajärjel kokku, teine revolutsioon sama aasta novembris ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit.

Раненых после боя доставляют в полевой госпиталь. Первая мировая война.
© Sputnik /
Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku

Pärast 1918. aasta kevadel Läänerindel edukalt alanud Saksa pealetungi, koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes paljude järjestikuste pealetungidega sakslased lõplikult tagasi. 4. novembril 1918 nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja 11. novembril nõustus vaherahu sõlmima ka siseriiklikus kriisis olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.

Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast Saksa keisririik, Vene Keisririik, Austria-Ungari ja Osmanite riik. Riigipiirid joonistati mitmel pool ümber, mille tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised Saksamaa kolooniad.

1919. aasta Pariisi rahukonverentsil esitas Suur Nelik (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati Rahvasteliit. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas Teise maailmasõja põhjusteks.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
kuupäevad, rahu, aastapäev, ühiskond, ajalugu, Esimene maailmasõda, EELK, Urmas Viilma, Eesti

Peamised teemad