05:35 23. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Lähisuhtevägivalla sagedus näitab teadlikkuse taset, illustreeriv foto

Lähisuhtevägivalla sagedus näitab teadlikkuse taset

CC0 / Sdecoret
Ühiskond
lühendatud link
32 0 0

Sel aastal on 10 kuuga registreeritud rohkem lähisuhtevägivalla kuritegusid kui mullu terve aasta peale kokku. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.

TALLINN, 22. november — Sputnik. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas selgitab, et lähisuhtevägivalla juhtumite arvu kasv ei tähenda, et meil oleks lähisuhtevägivalda rohkem, vaid viitab inimeste teadlikkuse tõusule ja ametkondade järjest terviklikumale juhtumite lahendamisele, vahendab Pealinn.

"Oleme ühiskonnas hakanud koduseinte vahel toimuvast vägivallast palju rohkem ja julgemalt rääkima. Kusjuures aina sagedamini märkavad ja annavad meile teada naabrid, töökaaslased ja tuttavad," rääkis Aas.

Politsei teeb iga päev koos partneritega tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid võimalikult kiiresti ja kannatanu huve silmas pidades. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses viidi Pärnus läbi pilootprojekt, mille raames pidi kodust lahkuma vägivallatseja.

Lähisuhtevägivalla tõkestamisel on oluline asutustevaheline kiire koostöö >>

"Hästi oluline on, et kannatanu saaks kohest abi ja tunneks, et temaga tegeletakse. Teisalt on oluline, et ka vägivallatseja saaks võimalikult kiiresti signaali oma teo keelatusest. Pilootprojektis peeti vägivallatseja kinni, paigutati kainenema või ta lahkus oma sõprade või tuttavate juurde. Tõhustasime koos partneritega kannatanule pakutavat kaitset ja võtsime eesmärgiks, et tegutsemine oleks kiirem. Välistamaks vägivalla kordumist lepiti kokku, et kannatanu annab sellest koheselt teada. Hetkel on projekt laienemas üle Eesti," rääkis Aas.

"Politsei on esmareageerija ja meil on võtmeroll kiiresti info liigutamisel, et perega saaks abi pakkuvad ametkonnad hakata tegelema süsteemselt. Väga suur roll on siin riiklikul ohvriabil ja kohalikul omavalitsusel. Korrakaitsjad võivad ju vägivallatseja ajutiselt ära viia, kuid sageli ei piisa sellest sekkumisest, et vägivald lõppeks," sõnas Aas.

"Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös. Aga see eeldab ka meie kõigi panust – märkamist, sekkumist ja vägivallast teada andmist," lisas Aas.

Sellest nädalast külastavad Tallinna kesklinna politseijaoskonna ametnikud koos partneritega Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosa valitsusest riskiperesid, kellele annavad tänavuse naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva puhuks valminud Valge kaardi.

Sõnumi "Meie peres hoitakse üksteist" eesmärk on tuletada pereliikmetele meelde, et ilma vägivallata saab ka ning üksteist tuleb hoida.

Kaardi teisel küljel on olulisemad kontaktid — kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ning tugi- ja perekeskuste telefoninumbrid, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Sel aastal on politsei registreerinud ka pea 100 ahistava jälitamise kuritegu, millest ligi veerand on toimunud lähisuhetes inimeste vahel ja enamik ahistajatest on olnud mehed. Kannatanuid jälitatakse nii otseselt nende eraellu sekkudes kui ka sotsiaalmeedia või elektrooniliste kanalite vahendusel.

Koolitusprojekt aitab spetsialistidel tähelepanu kannatanu vajadustele suunata >>

Lokkav vägivald kodudes, üha igapäevasemaks muutuvad küberkuriteod ja valmistumine migratsiooniga seotud kuriteolaineks on probleemid, mis sajandat sünnipäeva tähistavat politseid ootavad, tõdes politseijuht Elmar Vaher, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Seda olukorras, kus järgmise viie aasta jooksul võib iga neljas politseiametnik ahvatlevale eripensionile minna ja ametist lahkuda. Politseid ähvardab töötajate vähesuse tõttu kriis ja iga uus kärbe tähendaks, et osa töid tuleks hakata vähem tegema.

Baltimaade elanikest usaldavad oma riigi politseid ja sõjaväge enim Eesti ja vähim Läti elanikud, selgus eurobaromeetri küsitlusest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aasta algul.

Eestimaalastest 80 protsenti usaldab politseid ning 81 protsenti sõjaväge, lätlastest usaldab oma riigi politseid aga vaid 60 protsenti ning kaitseväge 66 protsenti riigi elanikest.

Eesti elanikest usaldab politseid 80 protsenti, Leedu elanikest 76 protsenti ja Läti elanikest 60 protsenti.

Siseminister ning politsei- ja piirivalveameti juhid leppisid kokku, et patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk on tulevast aastast vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regiooni- ja muud lisatasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
lähisuhtevägivald, teadlikkus, pere, vägivald, PPA, Krista Aas, Eesti

Peamised teemad