08:43 11. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1276
  • RUB80.2104
Ühiskond
lühendatud link
4610

Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov jagas oma arvamust meetoditest, mida Eesti poliitilised jõud oma valimiskampaanias kasutavad.

Nikolai Filonov

Mida lähemale valimised Eestis jõuavad, seda rohkem teabemüra Eesti poliitikud tekitavad. Sisukate arutelude ja eredate ideede asemel pakutakse valijaile taas komme, pastakaid, kohvi ja kondoome. 

Stenbocki maja
© Sputnik / Денис Грабусов

Lisaks sellele kaasatakse ka administratiivne ressurss — lõppude lõpuks on iga valija jaoks "oluline" uue valgusfoori avamine kohaliku linnaosavanema juuresolekul või 100 meetri jooksmine koos ministriga!

Kõik need on mõistagi emotsioonid. Siiski tundub, et just tunded mõjutavad meie lõplikku valikut, eriti kui riigi poliitiline aktiivsus ei ole väga kõrge ja poliitikututel pole suurt midagi öelda.

Kogu rikkaliku valiku juures…

Kas vene keelt kõneleva elanikkonna traditsioonilist keskerakonna eelistamist võib lugeda teadlikuks valikuks?

Lõppude lõpuks ei ole see pikkade aastate vältel andnud mitte-eestlastele tõepoolest mitte midagi peale ilusate sõnade ja lubaduste: kodakondsuse küsimus on seni lahendamata, venekeelse hariduse kaotamine jõuab finišisirgele ja tsentristid, sõltumata sellest, kas nad on opositsioonis või valitsuses, viitavad jätkuvalt "objektiivsetele raskustele." 

EKRE partei pastakad
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ent vene keelt kõnelevad valijad hääletavad jätkuvalt nende eest, sest kõige efektiivsema "kompvekkide" kampaania korraldab enamasti just keskerakond.

Aeg-ajalt esineb mõni partei juhtidest järjekordsel tähtpäeval kehvapoolses vene keeles.

Mõnikord seistakse kultuurisündmusel isegi vene suursaadiku läheduses. Kuna teiste parteide juhid ei tee sedagi, on tulemus loogiline.

Tõrviku ja ajakirjandusega mõistuse vastu

Emotsioonidele tuginevad teisedki Eesti parteid. Tõrvikurongkäigud, skandaalsed populistlikud loosungid ja muu väline atribuutika said Eesti Rahva Konservatiivide Erakonna (EKRE) suureneva populaarsuse aluseks.

Loomulikult järgneb hääletajate seas valimisjärgne kainenemine, kuid on ebatõenäoline, et nad midagi olulisemat nõudma hakkaksid.

Eesti 200: riiki ei tohi elukutselistele poliitikutele ära anda >>

Eesti suumeedia poolt aktiivselt reklaamitav partei "Eesti 200" ei eristu samuti põhjalikuma analüüsi või läbimurdeliste ideede poolest. Olemuselt on tegu arvukate poliitiliste vigade tõttu hääletajate toetust kaotava Isamaa reinkarnatsiooniga. 

Majanduslikult põhjendamata loosungid rahvusvaheliste korporatsioonide riiki meelitamisest ja metoodiliselt täiesti läbimõtlemata ettepanek eesti- ja venekeelsete koolide ühendamisest eestikeelse õppetöö baasil tekitavad tunde ideede puudumisest ja näitavad täielikku sõltuvust hilisemast "sõbralike meediakanalite propagandatööst.

Kas on lootust, et Eesti valija muutub ühel päeval ka teadlikumaks? Ilmselt juhtub see alles siis, kui poliitikute väärotsustest põhjustatud probleemide arv inimese elus ajab tal lõpuks kopsu üle maksa.

Eestis protestiti tohutute aktsiiside vastu >>

Kuna järgnevatel aastatel vähenevad ELilt saadavad rahalised vahendid (mida igaüks tõenäoliselt ka oma rahakotis tunnetab) ning et keegi ei soovi riigi rahvustevaheliste probleemidega tegeleda, toimub selles suunas kahtlemata mõningane positiivne areng.

Kuid ka poliittehnoloogiad ei seisa paigal, mis tähendab, et parteilised muinasjutud muutuvad veelgi atraktiivsemaiks.

Autori arvamus ei pruugi toimetajate seisukohaga kokku langeda.

Samal teemal

Koalitsiooni töövõime on saanud tugeva löögi
Tagid:
peibutus, parteid, vene keel, loosungid, kampaania, venelased, lubadused, propaganda, valimised, Riigikogu valimised, Eesti 200, Isamaa, EKRE, Keskerakond, Eesti Vabariik, Eesti, EL

Peamised teemad